Kataloonia piirkonnas on teiseks ametlikuks riigikeeleks ka kohalik dialekt- kataloonia keel, catalán.

Baskimaal on teiseks ametlikuks keeleks baski keel, vascuence/ euskera. Baleaaride saartel aga mallorca murre, mallorquín.

Valencia autonoomses piirkonnas räägitakse valencia dialekti, valencianot. Nii on see ka teistes riigi autonoomsetes piirkondades.

Hispaania Kuningriik hõlmab oma territooriumilt:

	4/5 Pürenee poolsaarest
	Vahemeres Baleaari saared
	Atlandi ookeanis Kanaari saared
	Maroko rannikul Põhja- Aafrikas Ceuta ja Melilla linnad
	Põhja- Aafrika rannikuvetes asuvad saared, Vélez de la Gomera, Alhucemase ja Chafarinase

Lühidalt mõningaid tähtsamaid ajaloolisi fakte Hispaaniast kronoloogilises järjestuses:

	Esimesed inimasustuse jäljed Pürenee poolsaarel ulatuvad vanemasse paleoliitikumi aega
	Gibraltarist on leitud ka neandertallaste koljujäänuseid
	II aastatuhande lõpust e.m.a. rajasid foiniiklased Hispaanias kaubanduskolooniad- Cádiz ja Málag
	III aastatuhandest e.m.a. on andmeid vasemaagi kaevandamisest. Põliselanikud olid riigis peamiselt ibeerid ja baskid.
	3 saj. e.m.a. tungisid Hispaaniasse kartaagolased
	3 saj. e.m.a. II Puunia sõja ajal tõrjusid roomlased kartaagolased riigist välja ja valitsesid Hispaaniat järgmised 2 sajandit
	7 saj. e.m.a. algas kreeklaste kolonisatsioon. Põhjapoolt tulid keldid, segunesid ibeeridega ja kujunesid keltibeerid.
	8- 9 saj. e.m.a. hakati riigis kaevandama rauamaaki ja kasutama rauda
	1 saj. m.a.j. Lusitania eraldati omaette provintsiks Pürenee poolsaarel
	1 saj. m.a.j. levisid ladina keel ja rooma kultuur, domineerisid orjanduslikud suhted
	4 sajandil hakkas mõjule pääsema Hispaanias ristiusk
	409 a. tungisid Hispaaniasse vandaalid, sueebid ja alaanid, kelle vallutusi soodustas bagaudide ülestõus
	415 a. tungisid riiki läänegootid
	429 a. vandaalid ja alaanid suruti läänegootide poolt Lõuna- Aafrikas
	7 saj. lõpuks oli enamik talupoegasid pärisorjastatud
	8 saj. algul sagenesid kokkupõrked araablastega, keda juhtis tolle aja tundud väepealik Tarik ibn Zaid
	11 sajandil tõrjuti riigist välja araablased ("Reconquista"- ajajärk). Tugevnesid Kastiilia ja Aragoni Kuningriigid.
	11saj. II poolel Islami usu omaks võtnud orjad ja pärisorjad said vabaks ja asusid elama enamjaolt linnadesse
	1462- 1472 ja 1484- 1486 a. olid Aragonis talupoegade ülestõusud, mille tagajärjel kaotati Kataloonias pärisorjus
	1479 a. algas Hispaania riigi kujunemine Kastiilia ja Aragoni ühinemisest dünastialise vorminguga uniooni
	1480 a. inkvisitsiooni * algus Hispaanias
	1486 a. loodi Kastiilia linnade liit- Santa Hermandad
	1492 a. "Reconquista" ajajärgu lõpp, mis saabus Granada emiraadi vallutamisega. Araablastelt tagasivõidetud alale.
	asunud Kastiilia ja Léoni talupojad said eesõigusi ja isikuvabaduse
	1492 a. Ameerika avastamine, mis pani alusse Lõuna- ja Kesk Ameerikas Hispaania koloniaalvõimule
	1494- 1559 a. Hispaania väed osalesid Itaalia sõdades, tõrjudes tagasi Prantsusmaa katseid Itaaliat vallutada
	1516- 1556 a. Carlos I muutis Hispaania maailmariigiks
	1571 a. purustati Türgi laevastik
	1581 a. Portugal liideti Hispaaniaga. Hispaania kaotas oma Põhja- Madalmaade maavaldused
	1588 a. Hispaania laevastik nn. "Võitmatu armaada" hävitati Inglismaa laevastiku poolt
	1618- 1648 a. toimus "Kolmekümneaastane sõda"
	1640 a. Portugal eraldus Hispaaniast
	1701- 1714 a. toimus Hispaania pärilussõda, mille tagajärjel kaotati valdused Madalmaadel ja Itaalias
	1739- 1748, 1762- 1763, 1779- 1783 aastatel sõdis Hispaania Prantsusmaa liitlasena Inglismaa vastu
	1759- 1788 a. valitses Hispaaniat Carlos III
	1767 a. riigist pagendati jesuiidid, konfiskeeriti nende varandus, piirati inkvisitsiooni * võimu, kehtestati tollid
	1792 aastast valitses riiki kuninganna soosik M. Godoy Álvarez de Faria
	1793 a. kuulutas Hispaania sõja revolutsioonilise Prantsusmaa vastu ja kaotas selle sõja
	1795 a. sõlmiti Baseli rahuleping Prantsusmaaga
	1796 a. sõlmiti San Ildefonso leping, ning Hispaaniast sai selle tagajärjel Prantsusmaa liitlane
	1796- 1802, 1804- 1808 a. sõda Inglismaaga. Hispaania võttis osa kontinentaalblokaadist.
	1805 a. Trafalgari lahing, milles hävitati Hispaania ja Prantsusmaa laevastikud
	1808- 1814 a. I kodanliku revolutsiooni ajajärk riigis. Eesmärk: välja ajada prantslased ja likvideerida feodaalkord.
	1808, 1814- 1833 a. Hispaania kuningas Fernando VII loobus troonist Napoleoni nõudmisel
	1810 a. Napoleoni vägede invasioon Hispaaniasse. Rahvusliku vabadussõja algus Hispaanias.
	1808- 1874 a. algas kodanlike revolutsioonide ajajärk
	1810- 1826 a. Hispaania- Ameerika kolooniate vabadussõda Hispaania ülemvõimu vastu
	1812 a. võeti vastu Cádizi konstitutsioon, millega kehtestati konstitutsiooniline monarhia
	1814 a. Hispaaniasse tagasi ja võimule tulnuna tühistas Fernando VII Cádizi konstitutsiooni ja dekreedi
	1820- 1823 a. II kodanliku revolutsiooni algus Hispaanias, algas kolonel R. del Riego y Nuñezi juhtimisel ülestõusuga
	1834- 1843 a. III kodanlik revolutsioon Hispaanias
	1834 a. kaotati kodanlik inkvisitsioon* kogu riigis
	1835 a. kehtestati majoraat
	1837 a. võeti vastu uus konstitutsioon, suleti enamik kloostreid. Kiriku maavaldused müüdi mõisnikele ja kodanlastele.
	1840 a. algas manufaktuuride asendamine vabrikutega tekstiili-, mäe- ja metallurgiatööstuses
	1848 a. valmis esimene raudtee riigis
	1854- 1856 a. IV kodalik revolutsioon Hispaanias. Võimule sai progressistid juhituna kindral B. Esparteroga.
	1868- 1874 a. V kodalik revolutsioon Hispaanias
	1873 a. kuulutati välja Hispaania Vabariik
	1874 a. monarhistidel õnnestus troonile seada Alfonso XII (1874- 1885 a.)
	1870 a. kujunes välja Hispaania riigis kaks suunda töölisliikumises: sotsialistlik ja anarhistlik
	1890 a. said mehed üldise valimisõiguse
	1898 a. Hispaania- Ameerika sõda
	1899 a. Hispaania- Ameerika sõjas kaotas Hispaania USA- le Kuuba, Puertoriiko, Filipiinid, ja Guami
	1899 a. Hispaania oli sunnitud müüma Saksamaale oma valdusaladest Mariaanid ja Karoliinid
	19 sajandi lõpus algasid baskide ja katalaanide rahvuslikud liikumised. Riik jõudis imperialismi staadiumi.
	1904 ja 1912 a. sõlmiti Prantsusmaaga lepingud Maroko jagamise kohata
	1917 a. 13- 20. VII toimus üldstreik, mis kohati võttis ülestõusu mõõtmed kogu riigis
	1923 a. kindral M. Primo de Rivera kehtestas riigis sõjavälise diktatuuri
	1926 a. vallutas Hispaania koos Prantsusmaaga kogu Maroko
	1930a. Jaanuaris saadeti erru kindral M. Primo de Rivera. Uus valitsus taaskehtestas1876 aasta konstitutsiooni.
	1931- 1939 a. toimus järjekordne kodanik revolutsioon Hispaanias
	1931 a. üleriigilistel valimistel saavutasid üldvõidu vabariiklased
	1931 a. peale valimistulemuste selgumist kuningas Alfonso VII (1886-1931) põgenes välismaale
	1931 a. 14. IV kuulutati välja Hispaania Vabariik.
	1931 a. konstitutsiooniga lahutati kirik riigist, kehtestati üldine valimiseõigus, kuulutati välja piiratud ulatusega maareform
	1932 a. anti Katalooniale autonoomia
	1933 a. riigis tulid võimle reaktsioonilised parteid, kes püüdsid hävitada saavutatud osalist demokraatiat riigis
	1934 a. toimus Astuuria kaevurite ülestõus, mis levis ka mujale Hispaaniasse
	1936 a. 15. I. antifašistlikud parteid lõid rahvarinde
	1936 a. 16. II. rahvarinde partei oli parlamendivalimistel edukas ja uus valitsus taastas demokraatlikud seadused riigis
	1936 a. 17- 18. VII  puhkes riigis fašistlik mäss ja algas Hispaania kodusõda. Kindral F. Franco kehtestas fašistliku
	diktatuuri riigis.
	1939 a. keelustati poliitilised parteid riigis
	1940 a. II Maailmasõja ajal oli Hispaania riigina erapooletu. Riigi toorainevarusid veeti Saksamaale ja Hispaania.
	sõjaväebaase kasutasid Saksa armee laevastik ja lennuvägi.
	1946 a. Hispaaniat ei võetud ÜRO liikmeks
	1951 a. üldstreik Barcelonas
	1953 a. sõlmiti USA- ga majandusliku- ja sõjalise koostöö leping
	1955 a. Hispaania võeti vastu ÜRO- sse
	1956 a. üliõpilasrahutused riigis ja üleriigilised streigid elukalliduse tõusu vastu
	1962- 1963 a. streikisid Astuuria kaevurid
	1963 a. hukati Hispaania Kommunistliku Partei liige J. Grimau García
	1968 a. üliõpilasrahutused riigis
	1973 a. 8. VI. kindral Franco loobus valitsusjuhi ametikohast
	1973 a. sai peaministriks L. Carrero Blanco, kes samal aastal mõrvati baski natsionalistide poolt
	1973 a. peaministriks valiti C. Arias Navarro
	1975 a. 20. XI suri kindral F. Franco ja troonile sai Juan Carlos I
	1976 a. juulikuus valiti peaministriks A. Suárez Gonzáles
	1977 a. toimusid peale 40 aastast vaheaega parlamendivalimised, kus osales 18 koalitsiooni ja 100 parteid
	1978 a. võeti vastu uus konstitutsioon
	1981 a. 18. I toimus sõjaväeline riigipööre, mis nurjus
	1981 a. liitus Hispaania NATO- ga
	1982 a. kehtestati üldine 40- tunnine töönädal

Märksõna seletus:

inkvisitsioon*

autodafee

Üles

Hispaania riigi valitsejad läbi ajaloo

Üles

Poliitilised parteid Hispaanias

Üles

Hispaania seaduslikud võimuorganid

Hispaania on parlamentaarse monarhiaga unitaarne riik. Riigipea on kuningas ja tema määrab ka kohale valitsuse peaministri.

Seadusandlusorgan on kahekojaline parlament- Las Cortes Generales.

Selle mõlemad kojad valitakse 4 aastaks otsestel valimistel

300- 400 saadikust koosneva Alamkoja (Saadikute Kongress) kohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalse süsteemi järgi.

Ülemkoja (Senati) kohad jaotatakse aga majoritaarse süsteemi järgi.

Täidesaatvat võimu teostab valitsus eesotsas peaministriga.

Peaministri kandidatuur tuleb Alamkojas kinnitada absoluutse häälteenamusega.

Peaministri kinnitab ametisse kuningas ja samuti kinnitab kuningas valitsuse poolt vastu võetud seadused.

Kiriku ja riigi vahelisi suhteid korraldab 1979 aastal sõlmitud leping. Põhiseaduse järgi on kirik riigist lahutatud.

Üles

Loodus

Hispaania lõunaosal on palju ühist Põhja- Aafrikaga. Metsarohke põhja- ja looderannik sarnaneb rohkem Kesk- Euroopaga.

Muust Hispaania riigi osast erineb põhja- ja looderannik, mis on niiske ja merelise kliimaga.

Hispaanias on kolm rahvusparki. Neist kaks on Püreneedes ja kolm Kanaari saartel ja üle 50 loodusreservaadi.

Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa.

Laiguti on poolkõrbe. Mets katab Hispaaniast 10% kogu maa pindalast.

Peamised kasvavad puuliigid on:

	tamm
	korgitamm
	kastan
	vaher
	pöök
	pärn
	mänd

Metsadest kogutakse korgitammekoort, 1975 aastal 82 500 tonni, milline tulemus andis 2. koha maailmas Portugali järel.

Hispaania kaguosas kasvab ka Euroopa ainus palmiliik, kääbuspalm.

Oliivipuu (Olea)

Oliivipuu kuulub igihaljaste lehtpuude- ja põõsaste perekonda. On ploomitaoliste luuviljadega.

Kasvupiirkond asub idapoolkera lähistroopikas ja troopikas. Vahemeremaades kasvatati oliivipuud juba 3500 aastat e.m.a.

Oliivipuu lehed on terved, nahkjad, õied väikesed ja valkjad.

Oliivipuu rohkesti rasva (kuni 70%) sisaldavatest viljadest- oliividest saadakse (külmpressimise teel) oliiviõli.

Pressimise tulemusena saadakse kolme sorti oliiviõli, millest esimene on kõige kvaliteetsem.

Oliiviõli kasutatakse peamiselt:

	toiduõlina
	meditsiinis
	kosmeetikas

Konserveeritud, soolatud oliive tarvitatakse toiduks. Oliivipuu puit on oma omadustelt väga kõva ja raske.

Keskmine õhutemperatuur on Hispaania põhja- ja keskosas:

	Jaanuaris + 8°... + 10° C
	Augustis + 18°...+ 24° C

Hispaania lõunaosas on eelpoolnimetatud perioodidel õhutemperatuurid:

	+ 10°...+ 12° C
	+ 24°...+ 26° C

Hispaania põhja- ja loodeosa on Euroopa sademeterohkemaid piirkondi.

Keskmiselt on sademete hulk:

	350- 500 mm aastas
	1000 mm loodeosas aastas
	2000 mm mäestikes aastas
	paiguti kuni 3000 mm aastas

Enamik jõgesid on veevaeseid, vooluhulk kõigub tugevasti ja suurvesi on seejuures talvel.

Suuremad jõed on:

	Tajo
	Duero
	Ebro
	Guadiana

Jõgede vett kasutatakse peamiselt põllumaade niisutamiseks.

Veepaise ja veehoidlaid on rajatud Hispaanias juba alates Rooma ajast.

Veeenergia varu arvatakse olevat Hispaanias 16,5 mln. KW.

Laevatatav on ainult Guadalquiviri jõe alamjooks kuni Sevillani.

Üles

Administratiivne riigi jaotus

Hispaania riik on jaotatud administratiivselt 17 ajalooliselt väljakujunenud autonoomseteks omavalitsustega piirkonnaks.

1983. aastal viidi lõpule tsentraliseeritud riigi ümberkujundamine autonoomsetest maakondadest koosnevaks riigiks.

Hispaania autonoomsed piirkonnad on järgimised, autonoomse piirkonna pindalaga (km²) ja elanike arvuga (1983.a):

* Hispaania riigi autonoomse regiooni hispaaniakeelne nimetus.

Suuremad Hispaania riigi linnad on pealinn Madriid, Barcelona, Valencia ja Sevilla.

Üles

Madriid

Madriidis oli elanike arvuks:

	1970 aastal 3 100 000
	1984 aastal 3 300 000
	2000 aastal oli elanike arv 4 070 000

Madriid on:

	Hispaania Kuningriigi paelinn
	Uus- Kastiilia ajaloolise maakonna keskus
	Madriidi omavalitsusterritooriumi keskus

Linn asub Pürenee poolsaarel, Meseta kiltmaal (655 meetrit üle merepinna), Tajo lisajõe

Manzanarese ääres.

Madriidi linn on Euroopa pealinnadest kõige kõrgemal geograafilisel tasandil asuv pealinn.

Raudteede-, maanteede- ja lennuliinide tähtis sõlmpunkt kogu riigi jaoks.

Madriidis asub mitu tähtsat teadusasutust, sealhulgas Hispaania Kuninglik Akadeemia, asutatud 1713 aastal.

Madriidi Ülikool, asutatud aastal 1508 ja mis aastani 1836 asus Alcalá de Henareses.

Pealinnas asub ka palju ajaloolisi ehitisi:

	kirikuid (1464. a)
	härjavõitluse areen aastast 1617
	raekoda 17- 18. saj.

Asutati Madriid (Madžrit) araablaste kindlusena 932 aastal.

1083 aastal kuulus Kastiilia valdusalasse ja sai 1118 aastal linna õigused.

14-15. sajandil oli Kastiilia ajuti kuningate residents ja aastast 1561 Hispaania Kuningriigi pealinn.

19. sajandil oli Madriid kodanlike revolutsioonide keskus järgnevatel perioodidel ajaloos:

	1808- 1814
	1820- 1823
	1854- 1856
	1868- 1874

Madriid oli Hispaania kodusõja (1936- 1939. aastal) ajal üks vabariiklaste tähtsamaid toetuspunkte.

Üles

Barcelona

Barcelonas oli elanike arv:

	1981 aastal 1 755 000
	2000 aastal 1 500 000

Barcelona on tähtis sadamalinn Vahemere rannikul. Rannajoont on ~ 5 kilomeetrit.

Barcelona sadamas asub ka C. Kolumbuse lipulaeva "Santa Maria" koopia.

Vanalinnas on palju antiikse päritoluga ehitisi. Näiteks Barcelona Katedraal, mille ehitamist alustati 1298 aastal.

"La Sagrada Familia" on linna kuulsamatest monumentidest üks enim külastatavam.

Hispaania üks kuulsamaid arhitekte Antonio Gaudi juhatas ehitustöid alates 1883 aastast.

Huvitav on ka kindlasti külastada vabaõhumuuseumi "El Pueblo Español" (Hispaania küla).

Linna asutasid 3.saj. e.m.a. kartaagolased, seejärel kuulus linn:

	roomlastele
	lääne gootidele
	araablastele
	frankidele

Autonoomse omavalitsuse keskuseks sai Barcelona 1932 aastal.

Üles

Valencia

Valencia on Hispaania sadamalinn idarannikul Vahemere ääres, Turia (Guadalaviari) jõe suudmealal.

Valencia linna elanike arv oli:

	650 000 elanikku 1971 aastal
	739 000 elanikku 2000 aastal

Valencia asutasid roomlased 138 a. e.m.a. Sellel ajaloo perioodil oli Valencia roomlaste koloonia.

714- 1238 a. kuulus araablastele ja oli emiraadi keskuseks. Pärast seda sai Valencia vasallkuningriigi pealinnaks.

Valencia provintsi majanduse põhiharud on:

	puu- ja köögiviljakasvatus (ekspordiks)
	riisikasvatus

Kasvatatakse ka:

	nisu
	oliivipuid
	viinamarjapõõsaid
	mägedes peetakse lambaid ja kitsi

Üles

Sevilla

Sevilla, linn Lõuna- Hispaanias Andaluusia omavalitsuspiirkonnas, Guadalquiviri jõe ääres.

Sevillas oli elanike arv:

	1970 aastal 635 000
	2000 aastal 702 000

Sevilla on suur raudtee- ja maanteesõlm, koos merelaevadele laevatatava sadamaga.

Sevilla rajasid umbes 8. saj. e.m.a. foiniiklased.

Oli 45 aastast e.m.a. Rooma koloonia.

Sevilla kuulus:

	411- 441 a. vandaalidele
	441- 712 a. lääne gootidele
	712- 1248 a. araablastele
	1248 aastast Kastiiliale

1503 aastast saavutas Sevilla koloniaalkaubanduse monopoli, sellega kaasnes Sevilla õitseaeg 16- 17 sajandil.

Üles

Hispaania maavarad

Maavarade poolest on Hispaania eriti rikas metallimaakidest.

Leidub:

	kivisütt
	rauamaaki
	tsingimaaki
	pruunsütt
	kaalisoola
	tinamaaki
	volframimaaki
	püriiti
	vasemaaki
	pliimaaki
	uraanimaaki
	elavhõbedat

Elavhõbeda varudelt on Hispaania Euroopa maade seas esikohal.

Üles

Hispaania keel ja rahvastik

Hispaania keel asub maailma keelte hulgas oma leviku poolest kolmandal kohal, peale hiina- ja inglise keelt.

Hiina- ehk mandariini keelt räägib maailmas emakeelena 720 mln. inimest.

Inglise keelt räägib maalimas emakeelena 420 mln. inimest, teise võõrkeelena aga umbes 100 mln. inimest.

Üldse arvatakse kogu maailmas inglise keelt valdavaid inimesi olevat 1 miljard.

Hispaania rahvastikust kolmveerandi moodustavad maa lõuna- ja siseosa asustavad hispaanlased.

75% rahvastikust on hispaanlased, ülejäänud on kataloonlased, galjeegod, baskid.

Võõrsil elab üle 2,7 mln. hispaanlase, sealhulgas:

	1 mln. Lääne- Euroopas,
	1,7 mln. Põhja- ja Lõuna- Ameerikas

Kataloonias, Valencias ja Baleaaridel on ülekaalus katalaani keelt kõnelevad katalaanid (kataloonlased ~ 6 mln.).

Galicias portugali keele murret kõnelevad galeegid (~ 3 mln.) ja Baskimaal baskid (~ 1 mln.).

Baski keelt nimetatakse ka euskeraks- (Eusquera). Sarnasust hispaania keelega te sellest keelest ei leia.

Baskid elavad Baski autonoomses piirkonnas Põhja- Hispaanias ja Loode- Prantsusmaal, piirkonnas mis külgneb Hispaaniaga.

Baski keel on väga antiikne keel, mille täpne päritolu on siiani teadmata. On ainult oletused selle kohta.

Hispaanlased ise arvavad- neilt keda selle teema kohta küsitlesin, et baski keel pärineb Põhja- Aafrikast berberite rahvusest.

Berberid (hisp.k.- beréber) elavad ühe rahvusena siiani Põhja- Aafrikas ja neil on säilinud oma rahvuskeel, milles nad suhtlevad.

Nende mõlemas keeles on märgata suuri sarnasusi- samasusi, kuid nad ei ole samas identsed keeled.

Baski keelt räägiti juba enne seda Hispaanias, enne kui Hispaania vallutasid omakorda Romaanid.

Keskajal, kui Kastililla (Castilla) piirkond saavutas ülemvõimu Hispaanias, ühinesid Kastilliaga (Castilla) ka baskid.

Sellel ajajärgul oli auasi olla kastillane ja koos võideldi ka prantslastest sissetungijate vastu, kes neid ründasid aeg- ajalt.

XIX sajandi lõpupoole asutas Sabino Arana "Baski Natsionaalse Partei" (Partido Nacionalista Vasco).

Peale asutamisaega see partei edu ei omanud, kuid mida aeg edasi seda enam leidis ta omale mõttekaaslasi.

Hispaania II Vabariigi aeg (1931- 1936), alustas "Baski Natsionaalse Partei" eralduspüüdlusi Hispaania Kuningriigist.

Eraldumissoovi aga ei saatnud edu ja 1936 aastal Hispaania Kodusõja aeg see protsess peatati kindral Franco poolt.

Baskide selleaegne poliitiline partei "Fueras" (mis tähendab antiikses baski keeles- keskaega) aga keelati kindral Franco poolt.

Baskidele sai peale II Maailmasõda osaks tagakiusamine kindral Franco poolt.

Baski keel keelati, lapsed saadeti Baskimaalt ära sisemaale koolidesse.

Peamiselt Lõuna- Hispaaniasse. Vanemad baskid saadeti koonduslaagritesse- seda küll tehti ainult II Maailmasõja ajal.

Baskidest iseseisvusvõitlejad on koondunud peamiselt gruppi nimetusega "ETA"- "Euskadi ta Azkatasuna".

"ETA" loodigi alguses selleks peale II Maailmasõda, et õpetada illegaalselt oma lastele baski keelt, milline tegevus oli keelatud.

Edasi arenes aga organisatsioon Baskimaa iseseisvusvõistluse eest võitlemiseks ja relvastatud võitluse läbiviimiseks Hispaanias.

Baskimaad juhivad baskid ise- omavalitsusega ja neil on oma piiratud autonoomia- iseseisvus Hispaania Kuningriigis.

Nendel on oma võimuorganid- oma parlament, avaliku halduse organid milledega nad oma rahvuslikku poliitikat ellu viivad.

Seda kõike saavad nad teostada aga ainult Hispaania koosseisus st. baskidel puudub oma täielik iseseisvus riigina.

Baskid on tuntud Euroopas oma iseseisvuspüüdluste poolest ja soovist eralduda Hispaania Kuningriigist.

Baskidel on ka oma ametlik poliitiline partei tänapäeval. Keskvõimu poolt on see partei ära keelatud ja siis jälle lubatud.

Miks on see nii? Millised on põhjused?

Otseselt on see põhjustatud meetoditest, millistega "ETA" oma rahvuse eest vabaduspüüdlusi taotleb ja läbi viib.

Lahtiseletatuna tähendab see terrorismiaktide läbiviimist Hispaanias tervel territooriumil ja ka osal Prantsusmaal.

Nüüd aga tagasi hispaania keele juurde ja täpsemalt hispaania keele päritolust ning keele levikust maailmas.

Hispaania keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma.

Hispaania keelt kasutatakse emakeelena:

	Hispaanias
	Põhja- Aafrika läänerannikul
	Kanaari saartel
	kogu Lõuna- ja Kesk- Ameerikas
	Mehhikos ja selle naaberalal USA - s
	Antillidel
	Filipiinidel

Kokku umbes 160 miljonit inimest üle maailma räägib hispaania keelt.

Lõuna- Ameerikas, Brasiilias räägitakse emakeelena erandina portugali keelt.

Peruus on ametlikuks keeleks indiaani keel- ketšua (qetšua) ja Paraguais guaranii keel.

Ketšua, kui indiaani keelt räägitakse ka Peruu naaberriikides, kuigi ametlik keel on ta vaid Peruus.

Hispaania keel on kujunenud Püreneede poolsaarel rahvaladina keelest, sisaldab keldi- ibeeri segakeele jälgi.

Kirjakeel rajaneb Kastiilia murdel, mille vanimad mälestised pärinevad Hispaanias 12. saj. keskpaigast.

Kindlasti on märgatav araabia, itaalia, prantsuse ja eriti viimasel ajal inglise keele tuntav mõju hispaania keele.

Ameerikas on omakorda märgata indiaani keele mõju hispaania keelele.

Lõuna- Ameerikas räägitaval hispaania keelel on mõningaid grammatilisi erinevusi Hispaanias räägitavast keelest.

Lõuna- Ameerikas ja Hispaanias räägitaval hispaania keele erinevused pole küll nii suured kui inglise keele osas.

Ameerika hispaania keel - El español de América:

	Ameerika hispaania keel on ühtse hispaania keele variant koos kohalike dialektide eripäraga
	Ameerika hispaanlased nimetavad oma keelt sageli kastiilia keeleks (el castellano)
	Kasutatakse ka nimesid- el idioma patrio, el idioma nacional, jt.
	Ameerika hispaania keelt on mõjutanud- maia keel Mehhikos, ketšua keel Peruus,
	guaranii keel Paraguais, araukaani keel Tšiilis
	Ameerika hispaania keelele on avaldanud mõju samuti sealsete immigrantide kõneldavad keeled nagu-
	itaalia-, prantsuse-, portugali-, inglise keel, ja paljud teised keeled
	Samuti on mõju avaldanud keelele kohalikud olud ja loodus, mis tingisid uute sõnade kasutuselevõtu.

NB! Täpsemalt saate teada nendest erinevustest Aini Kuuskiku poolt koostatud hispaania keele õpikust "¡Hola Espanol!".

Hispaania põlisrahvastik on välja kujunenud:

	muistsetest põlisasukatest ibeeridest
	keltidest
	roomlastest
	germaani hõimudest
	araablastest
	berberitest (mauridest)

Kõik need rahvused ja rahvakillud on jätnud omapoolse kustumatu jälje Hispaania kultuuri ja ajalukku.

Rahvas konsolideerus lõplikult kastiillastest tuumiku ümber 11.-13. saj. võitluses mauridega.

Hispaania rahvastikust 99% on katoliiklased. Teised usulahud on riigis väga vähe levinud.

Üles

Hispaania tööstus ja põllumajandus

Hispaania on tööstuse- ja põllumajanduse maa.

1960- 1980 aastatel toimus riigi tööstuse kiire areng, mida soodustasid:

	tööjõu odavus
	väliskapitali hoogne sissetung
	välisturismist saadud ja saadav tulu
	riiklikult monopolistliku sektori suund eelisarendada rasketööstust

Turismist on Hispaania jaoks saanud väga tähtis tuluallikas. 1984 a. külastas Hispaaniat näiteks 43 miljonit turisti.

Väliskapitali abiga on riigis edendatud naftatööstust, autotööstust, elektrotehnikatööstust, jt.

Varem juhtivat rolli omanud hankiva, toiduaine- ja tekstiilitööstuse osa on riigis tunduvalt vähenenud.

Töötleva rasketööstuse osa on aga vastavalt pidevalt suurenenud.

Kunagisest tooraine- ja kütuse väljavedajast riigist on saanud Hispaania näite varal sissevedaja.

Tööstuses ja ehituses toodetakse (1982 aasta andmetel):

	35,1% rahvastiku koguproduktist
	rakendatakse 33,5% kogu tööhõivelisest elanikkonnast

Põllumajanduses vastavalt on need arvud (1982 aasta andmetel):

	6,5%
	18%

Põllumajandusmaad on Hispaanias territooriumist 71%, millest:

	põldusid ja istandusi 40%
	rohumaid 31%

Üle poole põllumajandusmaast hõlmavad suurmaaomanikud.

Kuni 10 ha suurustele väikemajanditele, mis moodustavad 80% majandusüksustest kuulub maast ainult 12%.

Oma tarbeks kasvatatakse:

	suhkrupeeti
	tsitruselisi puuvilju
	päevalille
	puuvilla
	tubakat
	suhkrurooga ainsana Euroopas

Tähtsamad ekspordikultuurid on põllumajanduses:

	tsitruselised puuviljad (konservid)
	oliiviõli (konserveeritud oliivid jms.)
	viinamarjad
	köögivili

60% külvipinnast kasvatatakse teravilja:

	nisu
	otra
	maisi
	riisi

Galicia rannikuveed on ühed tähtsamad kalapüügipiirkonnad Hispaania kalurite jaoks.

2002 a. toimunud naftatankeri katastroof Galicia rannikul lähistel andis tõsise tagasilöögi sealsetele kalasaakidele.

Elektritoodangust annavad:

	soojuselektrijaamad 66%
	hüdroelektrijaamad 25%
	tuumaelektrijaamad 9%

Rohketest hüdroelektrijaamadest on suurimad:

	Duero lisajõel Tormesel asuv Villarino hüdroelektrijaam tootlikkusega 810 MW
	Duero jõel asuv Aldeadávila de la Ribera  hüdroelektrijaam tootlikkusega 718 MW

Kohalikud kütused rahuldavad umbes 34% kogu energiavajadusest, ülejäänud kaetakse sisseveetava naftaga.

Musta metallurgia piirkond asub põhjarannikul (Avilés, Gijón, Bilbao) ja suur kombinaat idarannikul Saguntos.

Suurimad masinatööstuslinnad on:

	Madriid
	Barcelona
	Valladolid
	Zaragoza
	suuremad Hispaania põhjaranniku sadamalinnad
	Cádiz
	Valencia

Masinatööstuse põhiharud on:

	autotööstus
	laevatööstus
	tööpingitööstus
	elektrotehnikatööstus
	elektroonikatööstus

Kogu tööstusest paikneb suurem osa (3/5) keemia-, tekstiili- ja kergetööstusest:

	Kataloonias
	Madriidis
	Astuurias
	Baskimaal

Suuremad rahvuslikud lennujaamad asuvad:

	Palma de Mallorcas (Mallorca saarel)
	Madriidis (Barajases)
	Barcelonas

Üles

Hispaania relvajõud

Hispaania relvajõud koosnevad maa-, õhu-, ja merejõududest, kokku 315 000 meest (1986 aasta andmetel).

Kõrgeim ülemjuhataja on kuningas, kõrgeim juhtorgan on Rahvusliku Kaitse Hunta, vahetu juhtija on kindralstaap.

Üles

Hispaania riigi haridussüsteem

Esimesed koolid rajas kirik keskajal. Araabia kultuuri vahendajana sai tollel ajajärgul tuntuks Salamanca Ülikool (1218 aastal).

17 sajandil hakati asutama esimesi kolleegiume.

Koolikohustus kehtestati aastast 1857, kuid ellu seda ei viidud tollel ajal.

1931 aastal peale Hispaania Vabariigi väljakuulutamist avati üle riigi 7000 algkooli.

1936- 1939 aastatel alustati õpetamist kampaania korras.

Eesmärgiks oli eelkõige suurendada kirjaoskajate inimeste hulka ja parandada ka seeläbi teabe levikut riigis.

Nendest pingutustest oli ka kasu, kuid selle vaatamata oli 1980 aastal veel 10% elanikkonnast ikka veel kirjaoskamatud.

Praegune Hispaania riigi koolikorraldus pärineb aastast 1964.

Lapsed lähevad Hispaanias kooli tavaliselt 6 aastaselt.

Kohustuslik on 8 klassiline põhikool, mis jaguneb järgnevalt:

	4 klassi algkooli
	4 klassi noorema astme keskkooli

Keskkooli vanemal astmel, mille pikkus on 3 klassi, omab põhiliselt humanitaarset- või tehnilist kallakut.

Pärast 8 klassilise põhikooli lõpetamist saab asuda õppima normaalkooli, mille:

kestuseks on 2 aastat ja lõpetajad võivad asuda tööle algkooliõpetajana või lasteaiakasvatajana

Teise võimalusena on asuda õppima kutse- või keskeriõppeasutusse, mille:

kestus on 3 aastat sh. kommerts- või tehnikakooli

Nii keskkooli, kui ka keskeriõppeasutuse lõpetajal on õigus astuda edasi õppima kõrgkooli.

1984 aasta seisuga oli Hispaanias 600 kõrgkooli sealhulgas ülikoole nende hulgas 33.

Suurimad ülikoolid asuvad Barcelonas ja Granadas, vanim on aga Salamanca Ülikool.

Üles

Hispaania tervishoiusüsteem

Tervishoidu juhib siseministeeriumi alluvuses tegutsev tervishoiupeadirektoraat.

Haiglad kuuluvad riigile, ametiühingutele või eraisikutele.

Haiguskindlustus hõlmab umbes poole rahvastikust, varatuid abistavad peamiselt omavalitsused.

Kuurorte on üle 130, milledest suurem osa asuvad loode- ja kaguosas:

	Caldas de Reyes
	Lanjarón
	Carratraca
	Santa Cruz de Tenerife

Keskmine eluiga on meestel 70,7 aastat ja naistel 76,2 aastat.

Üles

Hispaania ajakirjandus

Esimesed perioodilised väljaanded alustasid ilmumist Hispaania 17 sajandil. Esimene päevaleht nägi ilmavalgust 1758 a.

Kindral Franco kehtestatud diktatuuri ajal kehtestati riigis aga range tsensuur ja paljud väljaanded lõpetasid üldse ilmumise.

Suuremad üleriigilised ajalehed on:

	"El Pais" (asutatud 1976 aastal, liberaalne ja parteidest sõltumatu ajaleht)
	"El Mundo"
	"ABC" (asutatud 1905 aaastal, monarhistlik)
	"Ya" (1935 a., katoliiklik)

Riigis on tegev üleriiklik teabeagentuur, nimetusega: "EFE", asutatud 1938 aastal Madriidis.

Televisiooni alal tegutseb Hispaanias mitmeid eratelekanaleid. Sama võib öelda ka raadio kohta.

Riiklik telekanal on nimetusega- "Radiotelevisión Española" (lühendina, "RTVE").

Raadiosaadete ülekandmist alustati 1919 aastast ja teleülekandeid alates aastast 1956.

Üles

Muusika

Hispaania rahvamuusikas on maakonniti suuri erinevusi, ühised tunnusjooned on rütmilisus ja tantsulisus.

Lõuna- Hispaanias avaldub muusikas araablaste ja mustlaste muusika mõju (flamenco tants).

Rohkesti kasutatakse kastanjette ja kitarrimuusikat. Peamiselt kasutatakse vihuelat ja lautot saate- ja soolopillidena.

Rohketest tantsuvormidest on eriti tuntud:

	chaconne
	habaneera
	boleero
	fandango

16 saj. oli rahvalaulu õitseaeg Hispaanias. Sel ajal kujunes välja romanss ja refrääniga külalaul (villancico).

17 saj. oli aeg kui muutusid populaarseks lõbusad rahvalikud laulumängud (zarzuela).

18 saj. levis riiki itaalia muusika, mis jäi ka domineerivaks kuni 19 sajandini. Helilooja A. Soler y Ramos (1729- 1783).

Selle sajandi teisel poolel tekkis lühiooper (tonadilla), tuntuma autori M. del R. V. Garcia.

19 saj. on täheldatav suurem huvi tõus rahvusliku folkloori vastu.

Andaluusia piirkonnas on enim tuntud meilgi tuntud tantsudest levinud - flamenco tants.

Sümfoonilist muusikat edendasid heliloojad:

	C. del Campo y Zabaleta (1879- 1953)
	O. Espla Triay
	A. Blancafort
	J. M. Mestres
	X. Benguerel

Üles

Filmikunst

Hispaania esimesed filmid loodi 1897 aastal.

Esimene helifilm toodeti Hispaanias 1934 aastal.

Au ja kuulsusust on hispaania filmikunstile toonud järgnevad filmid:

Hispaania tuntumad näitlejad:

	F. Rey (sündinud 1917 aastal)
	F. Fernán Gómez (sündinud 1921aastal)
	F. Rabal (sündinud 1925 aastal)
	S. Mantiel (sündinud 1929 aastal)
	J. Sacristán (sündinud 1937 aastal)

Kaasaegse filmikunsti alal võime kindlasti ära märkida režissöör Pedro Almodovari.

Kuulsamatest filminäitlejatest saab nimetada lauljat- näitlejat Antonio Banderast ja filminäitlejannadest Penelope Cruzi.

Üles

Teater

Hispaania teatri esimesed müsteeriumid ja miraaklid pärinevad 13 sajandi algusaastatest.

Algusaegse renessansiteatri algatajad olid dramaturgid J. del Encina (1469-1529) ja B. de Torres.

16 saj. keskel tekkisid esimesed kutselised näitetrupid ja aastal 1570- 1580 ehitati esimesed teatrihooned.

Hispaania rahvusliku teatri hälli juures olid näitleja ja rändteatri trupi juht Lope de Rueda (1510- 1565).

Sellest ajajärgust võime veel nimetada nimesid nagu J. de la Cueva (1550- 1609), M. de Cervantes, Lope de Vega.

Draamalavastuste peamisteks vormideks olid kolmevaatuslikud värssnäidendid (comedia) ja ühevaatuslikud näidendid.

Renessansiteatrit iseloomustavad eelkõige:

	toretsevad ja kirkavärvilised kostüümid
	laulu ja tantsu rohke kasutamine
	lihtne lavakujundus
	rohke muusika kasutamine
	temperamentne ja pateetiline näitlemisstiil

Nimekamad 16 saj. dramaturgid olid:

	J. R. de Alarcon y Mendoza
	Tirso de Molina
	P. Calderon de la Barca
	G.de Castro y Bellvis (1569- 1631)

17 saj. teise poolde jäi ajajärk, millal algas hispaania teatri langusperiood.

18 saj. tegutses hispaania teater peamiselt prantsuse klassitsistlike eeskujude järgi.

Teatri taassünd toimus alles 19 saj. esimesel poolel.

19 saj. oli teatriajaloo periood, kui romantikud lõid rohkelt draamasid Hispaania ajaloo ainetel.

1849 a. asutati teater "Teatro Español".

Teatri rajajad olid M. Tamanyo y Baus (1829-1898), J. Echgaray y Eizaguirre, J. Benavente.

Hispaania provintsides esineb palju rändteatrite truppe (circo).

Silmapaistvamad Hispaania dramaturge:

	A. Sastre
	L. Olmo
	A. Burero Vallejo
	F. Arrabal

Madriidis asuvad kuulsamad teatrid:

	Teatro Español
	Teatro Fontalba
	María Guerrero
	Lara

Üles

Kunst, muuseumid ja arhitektuur

Hispaania vanimad kunstimälestised pärinevad paleoliitikumist.

Hispaania kunst kujunes:

	muistsete päriselanike (ibeeride, keltide)
	hispaanlaste
	kataloonlaste
	baskide

... ja paljude teiste rahvuste kultuuritraditsioonidele tuginedes. 

Tähtsat osa hispaania kunstis on etendanud katoliiklik kirik ja absolutism.

Hispaania kunstis on näha ka mõjutusi Islami kunstist.

Ornamentides ja teistes kaunistuses on see mõju säilinud tänaseni.

Maali alal algas 10 saj. dekoratiivse, värvirikka ja ikonograafialiselt huvitava raamatumaali viljelemine.

Tahvelmaal tekkis arvatavasti 11 sajandil. Ohtrasti viljeleti tollel ajajärgul seinamaale.

Intensiivse koloriidiga maalides ilmneb bütsantsi ja kopti kunsti mõju.

Esimene silmapaistev Hispaania maalikunstnik oli El Greco. Tuntud kunstnik oli ka F. Pacheco (1561- 1654).

18 saj. tegutsesid Hispaanias peamiselt välismaalt tulnud kunstnikud, näiteks sakslane A. R. Mengs.

Impressionism ilmus hispaania maalikunsti tänu M. Fortuny y Carbo ja J. Sorolla y Basida maaliteostele.

Hispaanlasest maalikunstnikest on Lääne- Euroopa kunsti mõjutanud kõige rohkem:

	19. saj. D. R. Velázquez ja F. Goya
	20. saj. P. Picasso, J. Miró ja S. Dalí

Arhitektuuris on säilinud mälestisi juba foiniiklaste ja kreeklaste kolonisatsiooni algusaegadest.

Neoliitikumist ja pronksiajast on tänapäevani säilinud mõningaid algelisi ehitusi nagu:

	Menga koobas
	Málaga
	Soto

19 sajandi Hispaania arhitektuuril oli ainult kohalik tähtsus.

Juugendstiili esindaja Antonio Gaudi (1852-1926) kuulub nüüdisaegse ehituskunsti rajajate hulka.

Sündinud Reusi linnas, õppis pärast arhitektuuri Barcelonas. Huvitus samuti loodusteadustest, uuris loomi ja taimi.

Sügavalt uskliku inimesena kasutas A. Gaudi oma meistritöödes palju kristliku usu sümboleid.

A.Gaudile sai vaimseks isaks Eusebio Güell, kelle töid võite kohata paljudes erinevates osades Hispaanias.

Olgu vaid nimetatud siinkohal "Parque de Güell" Barcelonas, mille ehitust juhatas A. Gaudi alates 1900 aastast.

Aed, mis pidi valmis kujul koosnema 60 majast, millised omakorda pidid moodustama loodusega ühtse koosluse.

Valimis ehitati tollel ajal ainult kaks maja, millest ühete asus elama Antonio Gaudi ise.

Antonio Gaudi töid võite imetleda Barcelonas- "Paseo de García".

"Casa Milá", mis on tuntud ka nime all "La Pedrera", mille ehitamist alustas A. Gaudi 1905 aastal ja lõpetas 1910 aastal.

Ehitise abstraktselt sürrealistlikud vormid meenutavad möödakäijale mere floorat ja faunat. Tõeline selle ajastu meistriteos.

1984 aastal kanti "Casa Milá" UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja.

"La Sagrada Familia" on kindlasti üks A. Gaudi kuulsamaid töid Barcelonas.

Ta juhatas ehitustöid alates 1883 aastast ja kavatses ehitada linna ühe suurema ja modernsema katedraali.

1926 aastal aga ehitustööd peatusid äkki läbi õnnetu juhuse nagu need asjad siin maailmas ikka juhtuvad.

Põhjuseks oli see, et Antonio Gaudi hukkus õnnetult (jäi trammi alla), jättes alustatud katedraali ehituse lõpule viimata.

A. Gaudi poolt altustud katedraali ehitust viib aga tänapäeval edasi Hispaania riik, kuid katedraali ehitust ei ole veel lõpetatud.

20 saj. Hispaania arhitektuuris pääses valitsema eklektitsism, millest vabanemise püüdeid on märgata 1950. aastatest alates.

Tuntuim arhitekt on J. L. Serti, kelle ehitistes domineerib orgaaniline arhitektuur.

Arhitekt G. Soto tuntum projekteeritud ehitus on Madriidi lennundusministeeriumi hoone, mis ehitati aastatel 1943- 1951.

1920. aastal loodi Barcelonas ratsionaalne arhitektuuri edendamise üleriigiline ühing "GATCPAC".

"Grupo de Artistas y Técnicos Catalanes para el Progreso de la Arquitectura Contemporánea"- GATCPAC

Funktsionalistlikus ehitusstiilis on eredamad järgnevad ehitused:

	Madriidi Tuberkoloosisanatoorium
	Madriidi hipodroom

Mõlemad ehitised projekteeris 1935 aastal insener E. Torroja.

Külastatavamad muuseumid Hispaanias on:

	El Greco majamuuseum Toledos
	Pablo Picasso muuseum Barcelonas
	Kaunite Kunstide Muuseum Valencias
	Miguel de Cervantese majamuuseum Valladolidis
	Madriidi Linnamuuseum
	Rahvuslik Loodusteaduste Muuseum Madriidis
	Rahvuslik Arheoloogiamuuseum
	Ajaloomuuseum Barcelonas
	Keraamikamuuseum Barcelonas
	Pamplona Planetaarium (Planetario de Pamplona)

Üles

Pablo Picasso

25.10.1881 a - 8.04.1973 a.

Maalikunstnik, graafik, skulptor, keraamik.

Õppis algus isa juures, hiljem Barcelona Kunstikoolis ja aastast 1897 San Fernando Kunstiakadeemias Madriidis.

Elas aastast 1904 Pariisis ja periooditi ka Vahemere rannikul.

Pöördeline tähtsus on maalil:

"Avignoni neiud" 1907 a.

Sellest teosest algas Pablo Picasso areng kubismi suunas.

Temast sai silmapaistev analüütilise- ja sünteetilise kubismi esindaja.

Näitena kunstniku selle ajastu töödest olgu siinjuures ära märgitud natüürmordid:

	"Ma Jolie" 1913 a.
	"Tütarlaps kitarriga" 1913 a.

Hiljem töötas neoklassitsistlikus- ja aastatel 1925- 1935 sürrealistlikus laadis.

Tegi lavakujundusi 1917- 1924 aastal S. Djagilevi balletirühmale.

Pablo Picasso loomingus ilmneb hämmastavat fantaasiat, energiat, sensuaalsust, kohati ka irooniat.

Keraamikas kajastub samuti tema maaliloomingu motiivistik ja ideed kõige eredamal kujul.

Üles

Salvador DalÍ

11.05.1904 a. - 23.01.1989 a.

Salvador Dali oli maalikunstnik, sürrealismi peaesindaja maalikunstis.

1921- 1926 aastal õppis Madriidi Kunstiakadeemias, elas 1928- 1940 aastal Pariisis.

Aastast 1940 elanud Ameerika Ühendriikides ja Hispaanias.

Oma kunstiteoste motiivid ja ideed on tema enda sõnul saanud unenägudest ja hallutsinatsioonidest.

Seda nimetatakse ka "paranoiakriitiliseks meetodiks".

Võtnud oma loomingus eeskujuks Vermeer van Delfit ja H. Boschi.

Loonud irratsionaalseid kompositsioone, millede teemades valitsevad absurd, õudus, erootika.

Pärast Teist Maailmasõda ilmus S.Dali teoste motiividesse ka religiooni, kusjuures detailid on maalitud illusionistlikult.

Ta on illustreerinud ka M.Cervantese ja Dante teoseid, viljelenud graafikat, plakatit, teatridekoratsioone.

Osalenud ka koos L.Buñueliga filmiloomingus, filmid:

	"Andaluusia koer"
	"Kuldajastu"

Salvador Dali maalid:

	"Mälu püsivus ehk Sulanud Aeg" 1931 a.
	"Kodusõja eelaimus" 1936 a.
	"Püha Antoniuse kiusatus" 1946 a.
	"Viimne õhtusöök" 1955 a.

Üles

Diego Rodriquez de Silva Velázques

Ristitud 6.6.1599 a.- 7.7.1660 a. Madriid.

1611- 1617 a. õppis Sevillas F. Pacheco (1564- 1654) juures.

Oli aastast 1623 Madriidis Felipe IV õukonnas kunstnik.

Külastas 1629- 1631 a. ja 1649- 1651 a. Itaaliat, kus tutvus lähemalt Tiziani ja Tintoretto loominguga.

Varajases loomingus maalis ta natüürmorte, olustikulisi kompositsioone ja piiblistseene.

Tema töödele oli selles staadiumis iseloomulik tume koloriit ning tugev valguse ja varju kontrast.

Selleaegsed maalid:

	"Veekandja" u. 1620 a.
	"Kristus Marta ja Maria majas" u. 1620 a.
	"Joodikud e. Backhose triumf" 1628- 1629 a.

Pärast Itaalia perioodi muutus maalikunstniku teoste koloriit õhulisemaks ning heledamaks, maalikäsitlus vabamaks.

Ajaloo- ja mütoloogiaainelised kompositsioonid:

	"Vulcanuse sepikojas" 1630.a.
	"Breda alistamine" e. "Las Lanzas" 1635.a.

Kunstniku sellel elu ajajärgul tuli esikohale tema loomingus portreežanr.

Kujutamisviisi tõepärasusega ja veenvusega ning maalilise teostuse peensusega saavutas ta suure meisterlikkuse.

Maalid:

	"Felipe IV" 1623- 1624 a, 1628 a, 1644 a, 1657 a.
	"Infant Baltasar Carlos hobusel" 1634 a.
	"Hertsog Olivarese ratsaportree" u. 1638 a.
	"Kääbus El Primo" 1644 a.
	"Paavst Innocentius X" 1650 a.
	"Infanta Margarita" u. 1654 a.
	"Õuedaamid" e. "Las Meninas" 1656 a.

Teda on peetud kõige aegade parimaks portretistiks.

Viimases loomejärgus pööras ta enim tähelepanu komplitseeritud valguse- ja ruumimõjule.

Teoste koloriit muutus peenetundelisemaks ja toonirikkamaks.

	"Veenus peegliga" 1657 a.
	"Ketrajad" e. "Las Hilanderas" 1657 a.

Kõige ilusamad värvukooslused saavutas ta roosakais, hallides ja rohekais toonides.

Hispaania kunstile omasest tugevast religioossest suunitlusest hoolimata oli tema looming elulähedane ja käsitlusviisilt realistlik.

Üles

Francisco José de Goya

Sündinud 30.3.1746 a. Fuendetodos, Saragossa lähedal- 16.4.1828 a. Bordeaux, Prantsusmaa.

Hispaania maalikunstnik ja graafik.

Alustas oma kunstiõpinguid F. Bayéu (1734- 1795) juures.

Aastast 1795 oli San Fernando Akadeemia direktor ja alates 1789. aastast Carlos IV õuemaalija.

1824 aastal emigreerus Bordeaux’sse.

Sellel eluetapil F. Goya hülgas hispaania maalikunstile omased A. Mengsi klassitsistlikud printsiibid.

Ta on kaunistanud oma freskodega Vergen del Pilari ja paljusid teisi kirikuid Saragossas.

Samuti maalis ta freskosid Madriidis 1798 aastal San Antonio de la Florida kirikusse.

Tahvelmaalis jõudis kunstnik isikupärase temale omase väljenduslaadini, kus väljendub tema esinduslikkus.

Samas olid tema selle ajastu teosed psühholoogiliselt realistlikud.

Portreeloomingus vabas maalilises teostusviisis ja sageli peenenüansilises pärlhallis koloriidis.

1776- 1791 a. teostas kuninglikule gobeläänmanufaktuurile värvirõõmsaid, olustikustseene kujutavaid rokokooelementidega

kartoone.

Loomingu ekspressiivsetes, dünaamilistes olustikumaalides kujutas ta:

	inkvisitsiooni
	rahvapidusid
	Hispaania rahva võitlust Napoleoni vägede vastu 1808- 1813 a.

Viimase teemaga seonduvad maaliteosed on:

	"Võitlus Puerta del Solil 2. mail 1808"
	"Ülestõusnute mahalaskmine" 1814 a.

Grotesk, sotsiaalne satiir ja ka nägemuslikkus põimuvad ka ofort- akvatintatehnikas teostatud sarjades:

	"Kapriisid", 80 lehte 1794- 1799 a.
	"Sõjakoledused" 82 lehte, 1808- u. 1820 a.
	"Härjavõitlused" 1815 a.
	"Vanasõnad" 1814- 1819 a.

Aastatel 1814- 1820 maalis süngetes toonides fantastilised seinamaalid oma villale Madriidis.

Olgu siinkohal ära toodud ka mõningad F. Goya maalitaiesed:

	"Hertsoginna Alba" 1795 a.
	"F. Bayéu" 1796 a.
	"Doktor Peral" 1797 a.
	"Carlos IV perekond" 1800 a.
	"Doña Isabel Cobos de Porcel" 1806 a.
	"Riietatud maja" 1798 a.
	"Alasti maja" 1798 a.

Üles

Skulptuur

Hispaania vanimad kultuurimälestised pärinevad paleoliitikumis ajajärgust. Need on eelkõige looma- ja inimesekujutised.

Rooma ajajärgust saame nimetada sarkofaage, milliseid on leitud Valenciast, Toledost ja Geronast.

Läänegooti ajast pärit reljeefsed skulptuurid kujutavad loomi, inimesi ja taimi (Toledo "San Salvadori" kiriku sammas).

11 saj. domineerib araabia kunst ja romaani stiil.

12 saj. loodi madonnakujusid ja "retaableid". Ilmnes Kataloonia esiletõus raidkunsti alal.

Mauri kunstis piirdub skulptuur eelkõige ehitise ornamentkaunistusega.

Kõrgrenessansi kuulub A. Berruguete ja G. Becerra (1520- 1570) skulptuurialane looming (Toledo katedraali reljeefid).

J. de Juni (1507- 1577) loomingus ilmneb juba baroki sugemeid, mis ei ole sugugi iseloomulik sellele ajajärgule.

Siit edasi liikus hispaania skulptuuri areng manerismi ja naturalismi suunas.

18- 19 sajandil oli skulptuuri alal langusperiood.

20 sajandi skulptuuri alal olid parimad:

	J. González ja P. Gargallo, kes viljelesid avangardistlikku plastikat
	I. Smith ja F. Durrio, kes viljelesid ekspressionistlikku plastikat
	P. Picasso, J. de Oteiza ja E. Chillida, kes viljelesid abstraktset skulptuuri

Üles

Kirjandus

11 sajandini jäi kohalik hispaania kirjandus tunduvalt kõrgema tasemega araabia- ja heebrea kirjanduse varju.

12 sajandil jõudis riiki provanssaali luule.

Provanssaali luule, mis kohaliku rahvaluulega põimudes arenes Portugali ja Galicia alal kõrgtasemeliseks lüürikaks.

1550- 1650 a. oli hispaania kirjanduse nn. kuldne ajastu.

Selle ajastu renessansilik tõus saavutas haripunkti 17. sajandil.

Luules olid silmapaistvamad F. de Herrera ja L. de Gongora ja Argote.

Hispaania koloniaalriigi lõplikule kokkuvarisemisele järgnes nn. 1898 a. põlvkonna tulek kirjandusse.

Selle põlvkonna eelkäijad olid A. Ganivet ja Garcia.

Algas:

	mineviku ümberhindamine
	vastuoluliste otsingute ja meeleheite ajastu

Omakorda need kaks eelpoolmainitud tegevust lõid soodsa aluse modernistlikele voolude üleskerkimisele kirjanduses.

Kerkisid esile uued andekad sõnameistrid, kes viisid hispaania kirjanduse uuele tasemele ja maailmakirjandusse.

1898 a. põlvkonna nimekamad esindajad olid:

	M. de Unamuno
	R. del Vallle-Inclan
	Azorin
	P. Baroha y Nessi
	J. Benavente
	R. de Maeztu y Whitney
	R. Perez de Ayala
	R. Gomez de la Serna

Pikemalt võtame vaatluse alla hispaania kirjanduse suurkuju- Miguel de Cervantes Saavedra.

Üles

Miguel de Cervantes Saavedra

Sündinud arvatavasti 29. septembril 1547 a. Alcalá de Henares, surnud 23. aprillil 1616 aastal Madriidis.

Sündis M. Cervantes vaeses arsti perekonnas ja omandas lünkliku- väheldase hariduse.

Teenis 1569 aastast kardinal G. Acquaviva juures Itaalias.

Osales sõjaväelasena ka Lepanto merelahingus.

1575. aastal sattus ta mereröövlite kätte vangi ja oli 1580 aastani Alžiiris vangis.

Naasnuna kodumaale tegutses sõjaväe maksukogujana ja moonamuretsejana.

Sellest töisest tegevusest lähtudes tekkisid aga Miguel de Cervantesel rahalised sekeldused võimudega.

Viimasest faktist lähtuvalt ja põhjusel oli ta mitu korda vangis.

Oma viimase elu aastakümne elas väga kitsastes oludes Madriidis ja teenis elatist kutselise kirjanikuna.

Miguel de Cervantese luulelooming koosneb:

	juhuluuletustest
	paroodiatest
	pühendustest
	satiirilistest poeemist "Teekond Parnassile" (1614 aastal)

Tuntumad näidendid on:

	ajalooline tragöödia "Numancia", ilmunud 1784 aastal
	koguteos "Kaheksa uut komöödiat ja intermeediumit" (1615 aastal)

Viimane teos sisaldab olustikulised intermeediumid:

	"Salamanca koobas"
	"Lobisejad"
	"Imeteater"

Cervantese tõeline meisterlikkus avaldub aga jutustatavas proosas.

Tippteos proosas on:

"Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast"

2. köidet, kirjutatud aastatel 1605- 1615 ja see põhjustas uusaja romaani arengus pöörde.

Täielikult anti see teos välja eestikeelsena aastatel 1946- 1947 ja kordustrükk aastal 1955.

Rüütliromaani paroodiana kavatsetud teos kujunes välja lõpuks väga laiahaardeliseks romaaniks.

Teose enam kui 600 tegelasega romaani aluseks on kirjeldus Hispaania elust ja olust tollel ajajärgul.

Ajatu menu osaliseks sai see romaan just oma:

	sügavalt humanistliku poolest
	filosoofilise allteksti poolest
	üldinimliku probleemistiku poolest
	omapärase melanhoolse huumori poolest

Omaaegsete kangelaste paar, kannupoiss Sancho Panza ja rüütel Don Quijote on maailma kirjanduse sümboleid.

Need kaks tegelaskuju Cervantese loomingust on inspireerinud läbi aegade paljude:

	kunstiteoste
	muusikateoste
	draamateoste
	filmiteoste loomist

Olgu siinkohal veel ära toodud mõned tema teosed:

	"Õpetlikud novellid" (1613 aastal, eesti keeles väljaantuna "Koerte kõnelus" 1972 aastal)
	"Galatea" (1585 aastal, lamburiromaan)
	"Persilese ja Sigismunda kannatused" (1617 aastal, ja ilmus see romaan postuumselt peale kirjaniku surma)

Järgnevalt annan ka ülevaate hispaania kirjanikust ja luuletajast Federico García Lorcast.

Üles

Federico García Lorca

F. G. Lorca sündis 5.VI 1898 aastal ja suri 19. VIII 1936 aastal. Hispaania kirjanik, luuletaja.

Noorukieas õppis juurat Madriidis ja Granadas.

Ta kujunes 1920. aastail hispaania noorema põlvkonna juhtivaks kirjanikuks ja poeediks.

1932 aastal organiseeris ta üliõpilaste rändteatri grupi "La Barraca" (barakk; hütt;).

1936 aastal algas Hispaania Kodusõda ja võimule tuli kindral F. Franco.

Kindral Franco käsilased nn. frankistid mõrvasid F. G. Lorca Granada lähistel.

Kirjaniku teosed, sealhulgas ka luuletused on inspireeritud rikkalikust Granada folkloorist ja rahvaluulest.

Näitena olgu siin ära nimetatud valikkogu "Kaneelist torn", mis anti välja raamatuna 1966 aastal.

See teos kajastab kaasaega elamuslikult nii rangelt traditsioonilises kui ka modernistlikus stiilis.

Kirjaniku poolt kirjutatud näidendid iseloomustab väga sügav lürism.

F. G. Lorca poolt kirjutatud teoseid.

Luulekogud:

	"Mustlas- romantero" (1928 a.)
	"Laulud" (1929 a.)
	"Cante jondo poeem" (1931 a.)
	"Luuletaja New Yorgis" (avaldatud 1940 a.)

Näidendid:

	"Mariana Pineda" (1927 a.)
	"Verine pulm" (1933 a. ja esmalavastus 1966 aastal)
	"Yerma" (1934 a.)
	"Bernarda Alba maja" (1936 a. ja esmalavastus 1966 aastal)

Üles

Mallorca

Lõuna - Hispaania rannikuala on hästi väljaarendatud kuurortrajoon oma suurepäraste ja puhaste mererandadega.

Samas on muidugi väga huvitav ja vaheldust pakkuv Põhja - Hispaania oma mäestike ja rohelusega.

Kesk - Hispaania on rohkem laugjama reljeefiga ja ka rohelust on seal vähem kui mujal.

Infot Hispaania suuremate linnade kohta nagu Barcelona, Valencia, Madridi kohta leiate, kui vaatate nende

linnade kodulehekülgi, mida saate mugavalt teha minu kodulehe viitekogus - Hispaania alajaotusest.

Vaatamisväärsus omaette on muidugi Toledo linn. Toledo on pikkade traditsioonidega hispaania käsitöömeistrite linn.

Mallorca on Baleaaride saarestiku- ja kogu Hispaania suurim saar Vahemeres asukohaga 170 km. Kataloonia rannikust kagus.

Saare pindala on 3640 km², elanikke elab saarel 460 000 ja neist 321 000 elab Mallorca pealinnas Palma de Mallorcal (1986 a.).

Saare loodeosa Puig-Major on mägine, kõrgema mäetipuga 1445 m. üle merepinna.

Ülejäänud osa saarest on künklik tasandik, kus niisutusaladel kasvatatakse teravilja, õlipuid, mandleid, lilli, puuvilju, jms.

Kasvatatakse ka veiseid ja rannikumerest tegeletakse kalapüügiga. Arenenud on ka samuti keraamika-, jalatsi- ja veinitööstus.

Tähtsamaks arengusuunaks on aga saarel turismitööstus ja selle arendamine. Turismiteemaga ka jätkame.

Mallorca saar on aga seevastu mõeldud rohkem puhkajatele.

Sama saab ka Ibiza saare kohta öelda.

Mallorca saarel viibides ei leia te niipalju jälgi ajaloolisest Hispaaniast- eriti mis puudutab kohalikku rahvakultuuri.

Enne, kui asuda detailsema saare kirjelduse juurde julgen soovitada parema pildi saamiseks rentida saarel kohapeal auto.

Rendiautode hinnad on üpriski taskukohased ja kui võtta auto terveks nädalaks- kaheks on rendihinnad vägagi soodsad.

Võrrelda neid Tallina autosid rentivate firmade hindadega ei saagi, sest need on ikka Mallorcal tüki maad odavad.

Sissejuhatuseks niipalju, et rahvakultuuri alglätetega tutvumiseks peaksite osalema mõnel spetsiaalselt korraldatud rahvaüritusel.

Üldiselt Hispaania rahvakultuuriga ei saa saarel nii palju tutvuda kui sooviks. Selleks tuleb mandri Hispaaniasse sõita.

Ajaloolisi ehitisi on muidugi tervel saarel piisavalt palju ja pealinnas Palma de Mallorcas samuti.

Omaette vaatamisväärsus on muidugi Palma de Mallorca vanalinn ja Katedraal.

Katedraali kellatorn on 52. meetrit kõrge. Mõningatel andmetel on kellatorn ise veel lõplikult välja ehitamata.

Katedraali kellatorni peakella N' Eloi läbimõõt on 2 meetrit ja kaal ligikaudu 5, 7 tonni.

Ehitusaastaks, millal algas katedraali ehitus Palma de Mallorcas on märgitud 1230.

Palma de Mallorca Katedraal valmis lõplikult aastal 1601 ning tema peamised mõõdud on 121 m. pikkust ja 55 m. laiust.

Edaspidistel aastatel on katedraali muidugi ka rekonstrueeritud ja vähesel määral ka ümber ehitatud.

Pealinnas asub ka Bellver Castle kindlus, mis asub 137 meetrit üle merepinna. Vaatamisväärsus on seegi paljude teiste seast...

Ida - Mallorca huvitavamad kohad on:

	maaalused koopad "Guevas del Drach" ja "Guevas del Arta"
	Menorca linnakeses asuv pärlitehas (kunstpärlitehas)

Lääne - Mallorcal on järgmised vaatamisväärtused paljudest:

	Valldemosa linnake koos kloostriga
	samuti mägedes asuv klooster Monas de Lluch (1208.a)
	vanaaegne raudtee, koos vanaaegsete raudteevagunite ja veduriga
	ning muidugi sellise pisikese saare kohta üllatavalt kõrged mäed ja nende ilu

Sõitmine mägedes autoga on selline elamus, mis jääb meelde pikaks ajaks, kui mitte öelda- kogu eluks.

Valldemosa neoklassitsistlik klooster õnnistati sisse 15. augustil 1812. aastal.

Seda just sellisel kujul nagu me teda tänapäeval võime näha.

Kuulsaks teeb Valldemosa kloostri see, et aasta 1839 - 1839 talvel elas seal Frédéric Chopin ja George Sand.

Huvitav on teha ka autosafari läbi selleks spetsiaalselt loodud loomaaia, mis asub vaid mõni kilomeeter Porto Cristost.

40. hektaril laiuvas loomaias saate autoaknast jälgida paljude Aafrika loomade igapäevaelu ja toimetusi.

Mallorca on aga kindlasti ka neile, kellele meeldib lõbutseda õhtuti ööklubides ja mitte ainult päeval rannal lesida.

Saarel on väga palju heatasemelisi ööklubisid ja seda eriti pealinnas Palma de Mallorcas.

Kuna tegu on ikkagi sakslaste lemmikpuhkepaigaga, siis on saksa turiste väga palju.

Kuid see ei ole häiriv faktor sugugi, sest õhututi on rannapromenaadid tulvil niigi heatujulistest inimestest.

Inglased on saarel seevastu saarel vähemuses. Inglise keelega aga saab saarel hästi hakkama igapäevaelus.

Terve Mallorca saare rannajoone ulatuses laiuvad puhta liivaga mererannad. Neid on tõesti loetlematult palju.

Kui uskuda kohalikke saare elanikke, siis peaks ametlikke supelrandu olema saarel umbes 70 ringis.

Kilomeetrite kaupa saate saarel nautida puhtad-, kuldseid-, peeneliivalisi puhkerandu.

Neile lugejaile, kes hispaania keelt juba natukene õppinud on soovitan vaadata ka minu poolt koostatud kodulehe

hispaaniakeelset osa. Seda lugedes saate hinnata oma hispaania keelest arusaamise taset.

Hoiatan, et hispaania keele grammatika peatükk minu kodulehel nõuab enamat algtasemel keele valdamisest.

Koostasin ka poeesia osa (näiteks luuletusi Jõuludest) ja ka anekdootide- ning lühijuttude osa hispaania keeles.

Hispaania keeleoskusest osatakse sel maal lugu pidada ja samas muudab keeleoskus ka suhtluse palju meeldivamaks ning

lihtsamaks. Teisalt ei saa mitte rõhutamata jätta, et eks see on nii igal pool maailmas.

Hispaania on maa, kus aga igaüks leiab endale midagi huvitavat ja meeldejäävat pikaks ajaks ning hinge jääb soov

külastada seda kaunist maad veelkord ja siis juba pikemaks ajaks.

Seda selleks, et mõista paremini selle väga rikka kultuuripärandiga maa ja rahva olemust ning traditsioone.

Kasutatud kirjandus ja teabeallikad:

"ENE", vl. 1985 a.

"ENE", vl. 1975 a.

Aini Kuusik "¡Hola Español !" vl. 2001a.

R. Kleis, J. Silvet, E. Vääri "Võõrsõnade leksikon" vl. 1979 a.

"Filosoofia leksikon" vl. 1985 a.

R. Kleis, Ü. Torpats, L. Gross, H. Fraymann "Ladina- Eesti sõnaraamat" vl. 1986 a.