Vaba ajal tegelen meeleldi laskespordiga. Mitte küll enam niivõrd heal tasemel kui sooviks, kuid ma arvan, et ka sellest piisab.

Keha ja vaimu erksana hoidmiseks valisin aastaid tagasi juba jalgrattaspordi harrastamise kevadest - sügiseni.

Laskespordi harrastamist alustasin 1978. aastal Tallinnas "Dünamo" lasketiirus, mis asus tol ajajärgul Kadriorus.

Laskespordi algtõdesid hakkasin omandama laskesporditreeneri Gennadi Hanzeni juhendamisel.

Alustasin "liikuva märgi" laskeharjutusega ja seda laskeharjutust harrastan ka praeguseni- nüüd aga ühena oma hobidest.

Parema ülevaate saamiseks antud laskeharjutusest "Jooksev metssiga" lisasin allpool ka animatsioonina ühe näite.

Võimalused harrastada laskesporti on nüüd paljutki avardunud, kui võrrelda seda ajajärguga veerand sajandit tagasi.

Paranenud on samuti laskesportlaste tehniline varustus (relvad, jms.), halvem on aga olukord seevastu lasketiirudega.

Paljud lasketiirud on suletud Tallinnas. Kuid siin võime õnneks näha suundumusi, mis on olnud igati positiivsed viimasel ajal.

Maalimine

Viljelen peamiselt õlimaali. Maalin ka samuti abstraktseid vorme ning sürrealistlikult mõjutustega taiesteid.

Oma kindlat suundumust loomingus otseselt ei oma, sest teostan neid ideid ja motiive mis parasjagu mõtteis on.

Suhtun suure austusega budismi ja leian budistlikust mõttelaadist omale paljutki huvitavat ainest elu üle mõtisklemiseks.

Budismist olen ka leidnud ideid, mida olen omakorda saanud läbi maalimise viia üle materiaalsesse vormi- maaliks.

Tihtilugu öeldakse:

Nii on see olnud kahjuks kunsti puhul ajast- aega ja loomeinimeste elu pole olnud kunagi kergete killast.

Sellise dilemma ette ei ole elu mind pannud, sest tegelen kunstiga puhtalt hobina, ega ei mingist muust mõtteist ajendatuna.

Võib tekkida küsimus, et miks tulevad meie ellu uued tegevusvaldkonnad või huvid just siis kui nad tulevad?

On siin tegu mingi reeglipärasusega? Inimese saatusega? Võimekuse prooviga? Väljakutsega?

Võimalik. Elus on paljut võimalik teostada aga seda vaid juhul, kui inimene ise tahab-suudab plaanitut ellu viia.

Ise söandan arvata, et me peaks kogu oma eluajal püüdlema uute väljakutsete püstitamise- ja teostamise poole.

Nii on see olnud minuga ja arvan et ka paljudega teist lugejad. Teisalt ei ole meie seast paljud sellisteks väljakutseteks valmis.

Selline valik nõuab paljut eneseohverdamist eesmärgi nimel ja tulemused ei ole alati ettearvatavalt positiivset laadi.

Teema lõpetuseks esitan teile ja ka endale küsimuse, mille üle tihti leian enese mõtisklemas:

Programmeerimine

Tegelen sellel alal:
		programmeerimisega erinevates programmeerimiskeeltes (Interneti koduleheküljed, jms.)
		arvutisüsteemide administreerimisega (UNIX ja Windows arvutite operatsioonisüsteemid)
		arvutigraafikaga (webi kujundus, ka koos "flash" lahendustega)

Programmeerimine on vägagi spetsiifiline tegevus, seetõttu andku hea lugeja mulle andeks, kui ma sellel pikemalt ei peatu.

Loodan, et minu kodulehekülg annab teile ettekujutuse programmeerimisest: eelkõige erinevate programmide rakenduste osast.

Üht näidet tehtust Internetis, mis kõigile huvilistele kättesaadav saate vaadata minu kodulehe "Portfolio" osast.

Loodus ja aiandus

Igaühel meist on oma elust, töödest, kogetust oma nägemus, teadmine ja ka praktiline kogemus.

Aiandus. Siinkirjutaja avab seda teemat omast vaatenurgast läbi kogetu ja olnu.

Aiandus on meeldiv vaheldus, vastukaaluks igapäevasele tööle arvuti taga. Igapäevaelu peab ju tasakaalus hoidma!

Elu, mis on mulle pakkunud võimalusi nautida looduse ilu ja rahu ning ka maakoha kus ma seda meelerahus teha saan.

Mereäärse kohakese oma vaikeluga. Eemal linnasagimistest, kiirustamistest, kasuahnusest ja muudest inimlikest pahedest.

Igas aastaajas on looduses midagi ilusat, meeltülendavat, nauditavat- omad rütmid, värvused, lõhnad, meeleolud.

Kindlasti olen lummatud mere ilust. Tema lugematute vaadetega, ürgse jõuga, meeleoludega ja mereadru lõhnaga.

Meeldiv on olla sügisese mere kaldal (tormise ilmaga), vaadelda merd, loodust meie ümber, pilvede värvide kirkust.

Just siis on hästi näha ja tunda mere mõõtmatu sügavust, tema värvigammat, lõpmatut avarust, lõhnu, millised on nagu bukett

sügiselõhnadest, mereadrust ja veel millestki hoomamatust, mida polegi võimalik sõnadesse panna. Seda peab ise kogema.

Teemat edasi arendades siis loodusest veel niipalju, et hingekosutust leian alati Fred Jüssi filosoofilistest arutlustest ja piltidest.

Fred Jüssi looduspildid ja mõtisklused elust annavad ikka ja alati ka mulle ainest mõtisklusteks, ning samuti seesmist hingerahu.

Kasutatud kirjandus:

"ENE", vl. 1985 a.