Relva kaal salveta

 Relva kaal koos salvega

 Tühja salve mass - 35 padrunit

 Laetud salv koos 35 padruniga

 Tühja salve mass - 50 padrunit

 Laetud salv koos 50 padruniga

 Relva üldpikkus

 Relva üldpikkus kokkupandult

 Vintraua pikkus

 Relva kaliiber

 Padrun

 Kuuli mass

 Padruni mass

 Parduni tüüp

 Kuuli algkiirus

 Laskekiirus (tehniline)

 Sihikuline laskekaugus (efektiivne)

 Vintide arv vintrauas

 Tulerežiim

 Sihiku parandus (laskekaugus 100 m):

   - vertikaalne parandus

     1/4 pööret

     1/2 pööret

     3/4 pööret

     1 täispööre

   - horisontaalne parandus

     1/4 pööret

     1/2 pööret

     3/4 pööret

     1 täispööre

 Sihiku parandus (laskekaugus 25 m):

   - vertikaalne parandus

     1/2 pööret

     1 täispööre

   - horisontaalne parandus

     1/2 pööret

     1 täispööre

  3,95 kg

  4,35 kg

  300 g

  730 g

  420 g

  1,35 kg

  979 mm

  742 mm

  460 mm

  5,56 mm

  5,56 x 45 mm NATO

  4,0 g

  12,3 g

  SS109 (M 855)

  915 m/s

  650 lasku/minutis

  600 m

  6 parempoolset vinti

  üksiklaskudena või automaattulena

  40 mm

  80 mm

  120 mm

  160 mm

  40 mm

  80 mm

  120 mm

  160 mm

  20 mm

  40 mm

  20 mm

  40 mm

Iisraeli automaat "GALIL" SAR

(ainult erinevused mudelitest "GALIL" AR ja ARM)

 Relva kaal salveta

 Relva üldpikkus

 Relva üldpikkus kokkupandult

 Vintraua pikkus

 Kuuli mass

 Padruni mass

 Parduni tüüp

 Kuuli algkiirus

 Sihikuline laskekaugus (efektiivne)

  3,75 kg

  840 mm

  614 mm

  332 mm

  3,5 g

  11,7 g

  M 193

  850 m/s

  500 m

 Kaliiber

 Salves padrunite arv

 Relva kaal, laadimata

 Relva kaal, laetult

 Vintraua pikkus

 Relva üldpikkus

 Relva kõrgus

 Sihikuline laskekaugus

 Efektiivne laskekaugus

 Tappev laskekaugus

 Laskekiirus (tehniline)

 Kuuli algkiirus

 Padrun

 Padruni kaal

 Kuuli kaal

 Vintide arv vintrauas

  9,2 (9,0) mm

  8 padrunit

  730 g

  810 g

  93 mm

  161 mm

  126,75 mm

  50 m

  50 m

  350 m

  30 lasku/minutis

  315 m/s

  9,2 x 18 mm

  10 g

  6,1 g

  4 parempoolset vinti

 Relva kaliiber

 Padrun

 Kuuli algkiirus

 Kuuli mass

 Padruni mass

 Kuulipilduja üldpikkus

 Vintraua pikkus

 Relva tulistamisrežiim

 Sihikuline laskekaugus

 Laskekiirus

 Padrunilindi mahutavus

 Relva kaal ilma harkjalata

 Relva kaal harkjalaga

 Vindisoonte arv vintrauas

 Tabavtule ulatus kolmjalalt

 Tabavtule ulatus harkjalalt

 Maksimaalne laskekaugus

 Vintraua vahetus lahinglaskemoonaga

 Vintraua vahetus pauklaskemoonaga

 Vintraudade arv

 Lukuvahetuse sagedus

  7,62 mm

  7,62 x 51NATO (.308 Win)

  820 m/s

  9,3 g

  24 g

  1225 mm

  565,2 mm

  ainult automaattuli

  1200 m

  1000 - 1200 lasku/minutis ehk

     18- 22 lasku sekundis

  50 padrunit, komplektis 5 linti

  10,50 kg

  11,50 kg

  4

  800 m

  600 m

  3750 m

  150 lasu järel

  100 lasu järel

   1 (komplektis üks lisavintraud)

  1500- 2000 lasu järel

 Kuulipilduja MG- 42 konstrueerisid Saksamaa relvakonstruktorid Teise Maailmasõjas

 kasutamiseks Saksa Armees.

 Pealesõjaaegsel ajal muutsid saksa relvameistrid kuulipilduja MG - 42 kaliibrit

 7,92- lt, 7,62- le ja lisasid õhumärkide (lennukite) laskmiseks spetsiaalse lisasihiku.

 Tänapäeval enam see sihik praktilist otstarvet ei oma ja seda ka ei kasutata.

 Uue kuulipilduja versiooni markeeringuks pandi MG- 3. Uuele modifikatsioonile

 lisati ka harkjalg ja kolmjalg, mistõttu paranes tabavtule efektiivne kaugus.

 Kuulipilduja MG- 3 on mõeldud kasutamiseks nii maa-, õhu- kui ka mereväes.

 Tulenevalt oma ehituse eripärast on see relv võrreldes kergekuulipildujaga tunduvalt

 kohmakam ja raskem, kuid samas suurema tulejõuga.

 Peamisteks erinevusteks kergekuulipildujast (Negev) on:

  suurem kaliiber

  laskemoona toide ainult lindist

  relva ehituslikud erinevused

  suurem laskekiirus

  tulistamine on võimalik ainult automaattule režiimil

  suurem kogukaal

 Kuigi relva konstruktsioon on tänapäevaks vananenud on ta olnud erinevate riikide

 relvastuses pika aja jooksul ja on seda ka edasi.

 Praegusel ajal kasutatakse MG- 3 Saksa, Taani, Norra, Iraani, Eesti armeedes.

 Kuulipilduja eeliseks on tema lihtne ehitus, töökindlus, suur laskekiirus.

 Eriti tõhus on MG- 3 kaugelasetsevate objektide ja suurte sihtmärkide hävitamisel.

 Soomukitel, koos kahuriga asetsevate kuulipildujate markeering on MG- 3 A 1.

 Lisaks tavaliselt kasutatavatele padrunitele 7,62 x 51 mm, on ka konstrueeritud

 kuulipilduja jaoks kasutamiseks spetsiaalset laskemoona:

  trasseerivate kuulidega padrunid

  trasseeriv- soomustläbistavad padrunid

 Relva toide toimub ainult lindist ja üks padrunilint mahutab 50 padrunit.

 Padrunilinte on võimalus omavahel ühendada ja neid söödetakse laskmiseks relva

 vasakult poolt.

 Tühjad padrunikestad suunatakse relva alla.

 Kuulipilduja MG- 3 põhiosad on:

  lukukoja kaas koos sööturiga

  kuulipilduja pära ehk kaba

  ümberlaadur, koos luku ja luku taandurvedruga

  kanderihm

  vintraud

  harkjalg

  püstolkäepide, koos päästiku ja kaitseriiviga

  korpus, koos lukukojaga

 Kuulipilduja MG- 3 on täisautomaatne relv, kus padruni söötmine, relva vinnastamine

 ja kesta väljaheitmine toimub lasu tagasilöögienergia arvelt.

 Relva laskekiirus 18- 22 lasku sekundis on varieeruv, kuna sõltub relva puhtusest

 ja luku raskusest.

 Suurest laskekiirusest ja vintraua kuumenemisest sõltuvalt on ka tingitud vintraua

 vahetus 150 lasu järel (paukpadrunitega lastes aga 100 lasu järel).

 Vintraua vahetuse juures jälgida, et vintraua tagaosas olev märk jääks kuulipildujasse

 paigaldatult kindlasti ülespoole!!!

 Tulistamisel kasutatakse 8- 10 lasulisi valanguid soomustehnika vastu eesmärgiga

 vigastada vaenlase vaatlusseadmeid, sihtimisearmeid, jms.

 Kiirtuld kasutatakse harvem ja peamiselt oma üksuse toetuse tagamiseks või suure

 hulga vaenlase hävitamiseks.

 Laskekiirus 25 lasku minutis (3- 5 lasku 10 sekundi tagant) on tavaline laskekiirus

 selle kuulipilduja jaoks ja tagab et vintraud ei kuumene üle.

 Sellise laskekiiruse juures st. 3- 5 lasku 10 sekundi tagant on kõige efektiivsem,

 sest siis on kuulide hajuvus kõige väiksem.

 Suurim laskekiirus MG- 3 on 100 lasku minutis (8- 10 lasku 6 sekundi tagant) ja

 seda laskekiirust ei tohi ületada, kuna tagajärjeks on vintraua ülekuumenemine,

 lasketäpsuse kadumine ja tõrked edaspidisel laskmisel.

 Rahuajal üle 150 lasu järjest ei ole lubatud lasta ühe vintrauaga.

 Sõjaolukorras selle viimase reegli täitmist muidugi keegi ei nõua.

 Kuulipilduja MG- 3 töökäik

 Lasu sooritamiseks tuleb kuulipilduja kaitseriiv asetada asendisse "F" ja vajutada

 päästikule.

 Päästik lükkab päästehoova esimese otsa üles, lukk vabaneb päästehoova

 lukustusnuki tagant.

 Relva lukk liigub ette kokkusurutud taandurvedru mõjul, luku liikumisel lükatakse

 sööturaluse väljalõikes asetsev padrun lukupea poolt padrunipessa.

 Luku liikumisel eesmisse asendisse lukustuvad lukupeas asuvad lukustusrullid luku

 ja vintraua omavahel ja vabastavad löökuri.

 Lukuvedru mõjul liigub lukukiil ette ja viib rullikud lukustusastme taha, vabastades

 sellega löökuri.

 Lukupuhvri vedru jõul löökuri teravik annab löögi padruni kapsli pihta.

 Samaaegselt liigub kestatõukuri varras puhvrivedru mõjul kestatõukuri plaadiga kesta

 ettepoole lükates.

 Süttivate püssirohugaaside survel padrunikesta põhjale ja lukupeale liigub vintraud

 8 mm võrra tagasi ning selle aja jooksul väljub kuul vintrauast.

 Lasust vabanevad püssirohugaasid annavad omakorda vintrauale täiendava

 tagasilöögi, mille mõjul lukustusrullid surutakse kaldpindade poolt keskele ja selle

 tulemusena vabaneb relva lukk vintraua lukustusraami vahelt.

 Kaldpindadel olevad rullid suurendavad luku tagasiliikumise kiirust veelgi.

 Seejärel surutakse kokku vintraua taandurmehhanism ja lukk jätkab oma liikumist taha.

 Viimase töökäigu kestel tõmmatakse tõmmiku poolt kest padrunipesast välja ning

 tõukur heidab selle kestaheitja aknast välja.

 Inertsi mõjul jätkab relva lukk liikumist taha, surudes kokku taandurvedru ja vintraua

 taandurmehhanism viib vintraua ette.

 Luku liikumisel tagasi lukustub lukupea kiil.

 Surutakse kokku luku puhvervedru, viiakse oma algasendisse padrunikesta tõukur

 koos plaadiga.

 Löökur vabaneb ja liigub vabalt lukupea ja selle kiilu pesas.

 Relva MG- 3 kompleti kuuluvad järgmised osad:

  tagavaravintraud koos vutlariga

  tagavaraosade karp koos tagavaralukuga

  puhastusvahendid

  kuumakindel kaitsekinnas, kuumakslastud vintraua eemaldamiseks kuulipildujast

  paukpadrunite laskmise otsikud

  reguleerimisvõtmed

  vintraua puhastusvarras, määrdepudel õliga, relva õlitamiseks

 Relva kaliiber

 Padrun

 Kuuli algkiirus

 Kuulipilduja üldpikkus

 Relva tulistamisrežiim

 Laskekiirus

 Padrunilindi mahutavus

 Efektiivne laskekaugus

 Vintraudade arv

  7,62 mm

  7,62 x 51NATO (.308 Win)

  850 m/s

  1275 mm

  automaattuli

  600- 800 lasku minutis 

  50 padrunit

  600 m

  1 (komplektis üks lisavintraud)

 Kasutatud on Raul Kutti koostatud õppeteavikut Kõrgemast Sõjakoolist kuulipilduja