Laskesport Eestis aastatel 1930- 1939

Alustuseks teen alljärgnevalt lühikese ja kokkuvõtlikku tagasivaate Eesti laskespordi ajaloole.

1930- 1939. aastatel osales Eesti laskemeeskond mitmetel MM- idel, kuid mitte kõikidest maailmameistrivõistlustest

laskespordis ei võetud osa. Samuti ei osaletud X Los Angelese Olümpiamängudel 1932. aastal suurte reisikulude tõttu.

Eesti laskespordi parimad saavutused jäävad seega 1930. aastate teise poolde.

Tippsaavutusena toodi esmakordselt koju "Argentiina Karikas" laskespordis Helsingi MM- ilt 1937. aastal.

Teistkordselt võideti "Argentiina Karikas" järgmistelt MM- il laskespordis, mis toimusid Luzernis.

Laskespordi ajaloost

1907. aastal Zürichis moodustasid Šveitsi, Prantsusmaa, Argentiina, Itaalia, Austria, Hollandi, Belgia ja Kreeka

laskespordiorganisatsioonide esindajad Rahvusvahelise Laskespordiliidu.

5. aprillil 1896. aastal toimusid Kreekas Ateenas esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Võisteldi ka laskespordis.

1897. aastal toimusid esimesed maailmameistrivõistlused laskespordis Lyonis. Võistlesid Šveitsi, Norra, Prantsusmaa,

Hollandi, Itaalia kuulsamad laskurid. Võisteldi ainult ühel alal- vabapüssimatšis, 3 x 40 lasku 300. meetri distantsilt.

1929. aasta MM- il Stokholmis võeti uudsete laskeharjutustena võistluste kavva esmakordselt:

väikepüssi standardharjutus 3 x 40 lasku 50 meetrilt ja hirvelaskmine.

XI olümpiamängudel Berliinis, Saksamaal võeti esmakordselt võistluskavasse ka vabapüstolimatš.

27. Maailmameistrivõistlused laskespordis

1930. aastal peeti MM laskmises Poolas, Lwowis. Vabapüssiharjutuses startis 9 meeskonda.

Kohal oli ka Eesti vabapüssimeeskond, esialgu küll autsaideritena koosseisus:

J. Vilberg, J. Siir, E. Rull, A. Loun ja J. Pürn.

Püstiasendist laskmine oli eestlastel väga nõrk ja meeskond sai viimase koha 1541 silmaga.

Põlvelt laskmisel saavutati meeskonnaga kuues koht 1769 silmaga ja lamades 1876 silmaga viiendaks.

J. Siir lasi lamades välja 388 silma ja saavutas selle tulemusega tihedas konkurentsis III auhinnalise koha.

Meeskondlikult saavutati vabapüssiharjutuses seitsmes koht. Alustuseks polnud see tulemus üldsegi halb.

Saadi palju väärtuslike kogemusi edaspidiseks tulemuslikuks osalemiseks rahvusvahelisel võistlustel.

Väikepüssi laskeharjutuses valitsesid täielikult põhjamaade täpsuslaskurid.

Püsti laskmise Soome meeskond võitis 1781 silmaga, Taani sai II koha 1753 silmaga ja Rootsi III koha 1751 silmaga.

Põlvelt laskmise võitis uue maailmarekordiga Soome 1909 silmaga, II koht Norra 1886 silmaga, III koha Rootsi 1852 silmaga.

Lamades võitis Rootsi 1959 silmaga, II koht Norra 1948 silmaga, III koha võitsid Soome 1938 silmaga.

Eesti laskurid püsti laskeharjutust seekord ei lasknud.

Põlvelt saavutati seitsmes koht 1818 silmaga kooseisus R. Passup, J. Vilberg, E. Rull, J. Siir, F. Schütz.

Eestlastest saavutas parima tulemusena 13. koha põlvelt laskmisel R.Passup 377 silmaga.

Lamades jäädi 1896 silmaga viimaseks kooseisus E. Rull, J. Siir, J. Laubre, R. Passup, F. Schütz.

Meie meestest saavutas parima tulemuse lamades laskmisel E. Rull 388 silmaga, milline tulemus jättis ta 19. kohale.

Maailmameistrivõistlused laskespordis Roomas

Järgmise MM korraldamise au kuulus Itaaliale. Võistlused viidi läbi Roomas.

Meie meeskonnalt oodati väga head tulemust ja võitu vabapüssi harjutuses.

Nüüd aga vabapüssimatši juurde ja Rooma, kus oli vaja anda endast parim.

Eestit esindasid vabapüssiharjutuses MM- il: J. Kärner, E. Rull, E. Rikand, A. Liivik, E. Kivistik.

Suurvõitlus algas ja ka kulges täis ootamatusi meie laskesportlastele.

Esimese ootamatuse valmistasid norralased, prantslased ja itaallased, kes loobusid vabapüssimatšil osalemast.

Laskeolud olid kohalikus Farnesina lasketiirus küllalt kehvad. Eriti valgustus ja laskepaigad.

Meie laskurid kannatasid eelkõige kliima- ja toiduloludest tingitud tervisehäirete all.

Võistluse eelõhtul lõhkes G. Lokotaril vabapüssi vintraud, vigastades seejuures laskuri nägu.

J. Vilberg oli hädas oma silmadega ja sellest tingitud nägemisprobleemidega.

A. Liivik tekkisid nähtavasti erinevast toidumenüüst sisemised valud, mistõttu oli tema osalemine suure küsimärgi all üldse.

Probleemid leidsid siiski lahendused ja meie meeskond asus võistlema tulejoonele, seda küll nõrgendatud koosseisus.

Iga laskuri tulemus eraldi oli:

	E. Kivistik	1085
	J. Kärner	1103
	E. Rikand	1092
	R. Rull	1094
	A. Liivik	1091

Meeskondlik tulemus 5465 silma.

Sellise kogusummaga saavutati tubli auhinnaline teine koht Soome meeskonna järel.

Individuaalarvestuses saavutas Jaak Kärner soomlaste Viktor Miinalaineni ja Kullervo Leskineni järel III koha ja pronksmedali.

Põlvelt laskeharjutuses aga võitis meie mees Jaak Kärner ja edestas omakorda soomlasi Miinalainenit ja Leskineni.    

Väikepüssi laskeharjutuses 50. meetrilt saavutas põlvelt lastes Gustav Lokotar esikoha maailmarekordiga 389 silmaga.

Ernst Rull saavutas samas laskeharjutuses teise koha tulemusega 386 silma.

Teised eestlased saavutasid järgimed tulemused põlvelt lastes: E. Rikandi 377 silma ja V. Jaanson 365 silma.

Meeskondlikult saavutati selles harjutuses esikoht.

Lamades harjutuses võitis J. Vilberg teise koha 397 silmaga ja E. Rikand saavutas samas harjutuses VI koha 395 silmaga.

Teised meie laskurid lasid välja järgmised tulemused selles harjutuses:

	V. Jaanson	392
	E. Seren	390
	G. Lokotar	390

Maailmameistrivõistlused laskespordis Helsingis

Niisiis 1937. aasta. Koht Soome ja Helsingi, Malmi uus lasketiir.

See oli koht, kus kirjutati ajalukku Eesti laskesport. Kas sellel ajal saavutatule tuleb ka järge näitab tulevik.

Sellele eelnevatel maailmameistrivõistlustel kogeti küll ebaedu, kuid seekord seevastu õnnestus pea kõik.

See saavutati tänu pikale ja järjepidevale tööle 1930. aastate esimesel poolel.

4. augustil alustasid võistlustega väikepüssimeeskonnad:

USA- st

Leedust

Soomest

Inglismaalt

Eestist

Ungarist

Rootsist

Poolast

Norrast

Itaaliast

Prantsusmaalt

Taanist

Saksamaalt

Lätist

Alustati laskmist lamades asendist ja oodati häid tulemusi, mille eelduseks oli kõrgetasemeline konkurents.

Meie laskurite lasketulemused olid järgnevad:

		1. seeria	2.seeria	3.seeria	4. seeria
	E. Seren	99	95	100	100	394
	E. Kivistik	96	98	99	98	391
	E. Rull	97	99	99	96	391
	V. Jaanson	98	98	95	98	389
	G. Lokotar	97	97	97	95	386

Eesti meeskonna tulemuseks kujunes lamades harjutuses 1951 silma ja III meeskondlik koht.

Lamades harjutuse võitis USA meeskond 1957 silmaga, Soome meeskond jäi teiseks 1956 silmaga.

Selles laskeharjutuses jäid kaks aastat tagasi lastud maailmarekord purustamata.

Pärast lõunat tuul vaibus ja ilmaolud paranesid laskmiseks tunduvalt.

Jäi küsimus: kas eestlased suudavad Roomas saavutatud võitu korrata ja lamades harjutuses kaotatud silmad tasa teha?

		1. seeria	2.seeria	3.seeria	4. seeria
	H. Kivioja	95	97	96	97	385
	G. Lokotar	95	96	97	97	385
	A. Liivik	94	93	97	94	378
	E. Rull	96	93	91	95	375
	E. Kivistik	94	94	93	93	374

Põlvelt laskeharjutuses lasi Eesti meeskond kokku 1897 silma ja võitis selle harjutuse meeskondlikult.

Šveitsi meeskond saavutas II koha 1883 silmaga ja Prantsusmaa III koha 1882 silmaga.

Individuaalselt saavutasid neli meest selles laskeharjutuses võrdse tulemuse: 385 silma.

Kõige rohkem kümneid oli Harald Kiviojal - 29, mis kindlustas talle ka maailmameistri kuldmedali antud laskeharjutuses.

Lokotar jäi neljandaks ja Liivik üheksandaks.

Kuid ees oli kõige raskem laskeharjutus- püstiasend ja seda asuti laskma järgmisel päeval.

Roomas, eelmisel MM- il jäädi selles laskeharjutuses viiendaks. Kas seekord läheb paremini?

Alates Lwowist peremehetsesid selles laskeharjutuses soomlased. Kuid laskesport on alati täis üllatusi ja nii ka seekord.

Soomlased jäeti seekord kolmandaks 1833 silmaga ja Šveitsi meeskond teiseks 1840 silmaga.

Uue maailmarekordiga võitsid eestlased.

Esineti ühtlaselt ja hästi.

		1. seeria	2.seeria	3.seeria	4. seeria
	A. Liivik	93	92	95	97	377
	G. Lokotar	95	94	91	94	374
	E. Rull	93	89	95	92	369
	E. Kivistik	92	95	93	88	368
	A. Kukk	90	91	89	94	364

Pronksmedali võitis selles laskeharjutuses August Liivik 377 silmaga Lokotar saavutas neljanda koha 374 silmaga.

Esmakordselt jagati Helsingis ka individuaalseid kolme asendi kogusummas.

Esimese maailmameistri au kuulus Mazoyerile 1158 silmaga, II koha saavutas Leskinen 1149 silmaga ja III koha Lokotar 1145.

Kümne esimese hulka pääses oma tulemusega veel Rull 1135 silmaga (6. koht) ja Kivistik 1133 silmaga (7. koht).

6. augustil alustasid võistlusega armeepüssiga võistlejad.

Võistlus kujunes äärmiselt tasavägiseks Soome, Eesti ja Šveitsi meeskondade vahel.

Väga huvitava ja kaasahaarava võistluse võitsid Šveitsi täpsuskütid 2586 silmaga.

Soome laskurid jäeti II auhinnalisele kohale 2583 silmaga.

Eesti laskurid saavutasid tubli III koha 2570 silmaga.

Vaadakem nüüd meie laskurite tulemusi detailsemalt seeriate kaupa:

		püsti	põlvelt	lamades
	K. Jürgens	83+ 78= 161	88+ 86= 174	95+ 89= 184	519
	V. Jaanson	81+ 81= 162	85+ 90= 175	91+ 91= 182	519
	H. Silber	92+ 72= 164	88+ 86= 174	89+ 94= 180	518
	G. Lokotar	79+ 80= 159	87+ 85= 172	87+ 92= 179	510
	L. Viljus	75+ 83= 158	86+ 88= 174	83+ 89= 172	504

Soomlaste jäämine II kohale oli üllatav.

Viljo Leskineni arvamine meeskonda oli ennatlik, kuna ta ei suutnud ennast tõestada ja meeskond kaotas esikoha.

Selles laskeharjutuses jäi soomlastel võitmata esikoha auhind- maakerakujuline Soome rändauhind, mis sisaldas 2 kg kulda.

Meeskondade kõrval tegid kaasa ka individuaalvõistlejad, kes pretendeerisid koos teiste laskuritega medalitele.

Kristjan Vilberg kordas 172 silmaga püstiasendist maailmarekordit selles arvestuses ja võitis kuldmedali.

H. Silber saavutas 164 silmaga 7. koha ja V. Jaanson 162 silmaga 13. koha.

Individuaalvõistlejatest reastusid meie laskurid armeepüssiharjutuses järgnevalt:

		tulemus	koht
	K. Vilberg	520	8.
	V. Jaanson	519	10.
	K. Jürgens	519	11.
	H. Silber	518	12.
	G. Lokotar	510	20.
	L. Viljus	504	30.

Vabapüssimatš Argentiina karikale toimus 8. augustil. Osales 9 meeskonda.

Eesti vabapüssimeeskonna koosseis Helsingis MM- il ja väljalastud tulemused:

		püsti	põlvelt	lamades
	E. Kivistik	353	381	390	1124
	G. Lokotar	351	375	387	1113
	H. Kivioja	348	371	381	1100
	A. Kukk	349	373	375	1097
	A. Liivik	351	356	385	1092

Kogusummaks kujunes Eesti meeskonnal 5526 silma, millega püstitati uus maailmarekord.

Uue maailmarekordiga ületati Roomas soomlaste poolt väljalastud vana maailmarekord 38 silmaga.

"Argentiina Karikas" oligi selle suurepärase tulemusega võidetud.

Teise koha saavutas Soome meeskond ja kolmandale kohale jäi Šveitsi meeskond.

Lisaks meeskondliku esikohaga võidetud medalitele võisteldi välja ka hulga individuaalsed medalid: 2 kulda, 1 hõbe ja 2 pronksi.

Võidetud medalitest omakorda neli kuulusid laskur Elmar Kivistikule.

Põlvelt harjutuses kordas Elmar Kivistik 381 silmaga maailmarekordit.

Harjutuses võitis individuaalse pronksmedali G. Lokotar 1113 silmaga.

Maailmameistrivõistlused laskespordis Luzernis

Järgmised MM võistlused peeti 1939. aastal Luzernis, kuhu saabus kokku 305 laskurit 17 riigist.

Võistlused viidi läbi Allmendi lasketiirus, kus olid head laskeolud kuid ometigi valitses sealgi salakaval muutliku suunaga tuul.

Vabapüssimatš Argentiina karikale viidi läbi rasketes ilmastikuoludes. Tuul oli väga muutlik ja kohati sadas vihma.

Sellest lähtudes jäid ka tulemused kesiseks ja Helsingi MM- il saavutatust kehvemateks.

30. juunil alustati võistlustega: medali- ja seerialaskmistega. Medalilaskmisel võis iga laskur startida kuni 2 korda.

Tegelik võistlus medalite peale algas 5. juuli hommikul.

Alustati lamades väikepüssiharjutusega. Osalejaid oli 16 maalt. Ilm päikesepaisteline ja palav.

A. Liivik ja E. Kivistik lasid lamades välja mõlemad tulemuse 396 silmaga.

Eestlased püstitasid selles laskeasendis uue maailmarekordi 1977 silma. Sama tulemuse sai ka rootsi meeskond.

	A. Liivik	396
	E. Kivistik	396
	V. Jaanson	396
	H. Kivioja	395
	E. Rull	394

Maailmameistritiitel võideti taas selles laskeharjutuses. Rootslased jäeti teisele kohale.

Põlvelt laskeharjutuse laskmine sujus Eesti meeskonnal jällegi väga hästi. Mingeid ootamatusi ette ei tulnud õnneks.

	Lokotar	391
	Kivioja	390
	Liivik	389
	Kivistik	388
	Kübar	386

Kokku saadi 1944 silma ja püstitati jälle uus maailmarekord. Endine tippmark ületati 35 silmaga.

Väikepüssist püstiasendist laskmisel läksid Eesti meeskonnas laskma Rikand, Kivistik, Kukk, Rull, Liivik.

Kivistiku enesetunne oli kehv aga ometi pandi ta meeskonda.

Meeskonnast jäeti välja K. Kübar, kes ometigi põlvelt hästi lasi. Kuid viimast tõsiasja ei arvestatud, kahjuks.

	Rikand	379
	Liivik	378
	E. Rull	358

Meeskondlikult lasti välja tulemus 1852 silma.

Selline tulemus tähendas küll maailmarekordi kordamist aga seekord rohkemat kui IV koht see ei andnud.

On ilmne, et ka seekord poleks ühtlasema meeskonnaga esikohta püstiasendist laskmisel ära antud.

Individuaalselt võitis Rikand 379 silmaga hõbemedali ja Liivik 378 silmaga pronksmedali.

Kokkuvõttes kolme asendi peale saavutas Liivik 1163 silmaga teise koha. Võitis Steigelmann 1167 silmaga.

8. juulil alustati armeepüssis harjutuses parimate väljaselgitamisega. Osales meeskonnavõistluses 12 meeskonda.

Eestlaste tulemused:

	P. Karu	513
	K. Vilberg	513
	R. Jürgens	512
	V. Kukk	509
	L. Viljus	501

Šveitslaste ülekaal oli sellel laskeala ilme, sest nende neli meeskonna liiget olid kuue parema hulgas.

Nende viisik võitis uue maailmarekordilise tulemusega 2607 silmaga.

Erinevate laskeasendite paremusjärjestus selgitati järgmisel päeval 40 lasuga.

Püstiasendist saavutas L. Viljus 327 silmaga 5. koha.

Põlvelt asendist P. Karu 357 silmaga III koha.

Lamades asendis lasi K. Vilberg välja III koha 364 silmaga.

Vabapüssimatši laskmisega alustati järgmisel päeval ja meeskonda kuulusid: Kivistik, Liivik, Kübar, Kivioja ja Lokotar.

Laskeasendite järjekord jäeti ka seekord vabaks.

Paremate tingimuste ootel alustasid meie laskurid lamades harjutusega.

Väga kehvalt läks meie laskuritel püstiasendist laskmine ja seda just keerutavate tugevate tuuleiilide tõttu.

Tingimused olid aga kõigile võrdsed ja nii ei saavutanud ka teised võistlejad suurt ülekaalu selle laskeharjutusega.

Enne põlveltharjutuse laskmise alustamist kaotas meie meeskond liidritele 67 silmaga.

Esikoha võitmine näis võimatuna. Õnn oli aga ka seekord meie laskuritega.

Just pealelõunasel ajal, kui meie meeskond alustas põlvelt laskmist ilm selgines ja jäi vaikseks.

Selle laskeasendi meie meeste tulemused olid:

	Kübar	379
	Kivioja	379
	Kivistik	377
	Liivik	376
	Lokotar	369

Kokku saadi uut maailmarekordit tähistav tulemus: 1880 silma.

See tulemus oli ainult 7 silma nõrgem lamades lastud tulemusest!

Pilk tulemustele...

		püsti	põlvelt	lamades
	Eesti	1666	1880	1887	5433
	Soome	1717	1844	1854	5425
	Šveits	1734	1800	1881	5415
	Rootsi	1699	1778	1854	5331
	Norra	1657	1701	1897	5255
	Saksamaa	1632	1706	1859	5197

Seekord kujunes Eesti vabapüssimeeskonna võistlustulemuseks 5433 silma.

Individuaalsed medalitest võitis põlveltharjutuses Kübar 379 silmaga, Kivioja oli teine 379 silmaga ja Kivistik kolmas 377 silmaga.

(Liivik 376 silmaga neljas ja Lokotar 369 silmaga üheksas)

Lamades harjutuses võitis Liivik teise koha 384 silmaga. Kogusummas võitis Liivik esikoha 1097 silmaga.

Kokkuvõtteks said eestlased vabapüssiharjutuses 4 kuld-, 3 hõbe- ja 1 pronksmedali.

Nendel võistlustel saavutati taas esikoht ja "Argentiina Karikas" toodi juba teistkordselt Eestisse.

Teise koha saavutas Soome meeskond ja kolmanda koha Šveits. Niisiis, täpselt samasugune järjestus nagu eelmisel MM- il.

Luzernis jagunesid medalid erinevate maade vahel järgnevalt:

		Kuldmedalid	Hõbemedalid	Pronksmedalid
	Eesti	6	5	5
	Šveits	5	3	7
	Saksamaa	5	3	3
	Soome	2	7	2
	Rootsi	1	4	3
	Ungari	2	-	1
	Norra	2	-	1

Nende võistluste lõppedes tõusis Eesti sel ajal maailma tugevamaks laskespordimaaks.

Mis oli siis tolle ajastu Eesti vabariigi laskespordi edu saladuseks?

Eelkõige sihikindel harjutamine ja lisaks hea koostöö tolleaegse Eesti Vabariigi relvatehasega "Arsenal".

Relvatehas, mis asus Tallinnas ja milline ka  toetas laskesporti igakülgselt- eelkõige materiaalselt.

"Arsenali" relvatehases valmistati nimelt Eesti laskurite relvad ja nende paremaks muutmisel tehti järjepideva tööd.

Laskerelvade omaduste parandamisele andsid omapoolse panuse tolle aja Eesti paremikku kuuluvad laskesportlased.

Pärast MM võistlusi Luzernis leidis aset Rahvusvahelise Laskurite Liidu järjekordne kongress.

Järgmise MM läbiviimise koht jäeti lahtiseks ja see pidi tulema otsustamisele Helsingi olümpiamängude ajal.

Ära jäid aga nii Helsingi olümpiamängud, kui ka 1941. aasta MM võistlused laskmises. Algas II Maailmasõda.

Lisaks mõningaid paremaid eestlaste lasketulemusi

	Matti Jõgi võitis 1973. aastal MM- ilt Melbournis maailmarekordi püstitanud NSVL koondise koosseisus kuldmedali
	"Jooksva metssea" segajooksude laskeharjutuses.
	Münchenis 1975. aastal toimunud MM- il võistles Matti Jõgi taas kuldmedali võitnud NSVL meeskonna koosseisus.
	Liivi Erm tõi EM- lt 1976. aastal Pariisis ja Skopjes koju võistkondlikud hõbemedalid õhupüssis ja standardis.
	EM- il Suhlis 1978. aastal tuli taas Matti Jõgi Euroopa meistriks NSVL meeskonna koosseisus.
	MM- il Linzis 1979. aastal võitis Matti Jõgi kuld- ja pronksmedal NSVL meeskonna koosseisus, kusjuures koos
	maailmarekordilise tulemuse kordamisega.

Laskesport Eestis ja maailmas

Rahvusvahelise Laskespordiföderatsiooni uudiseid ja võistlustulemusi leiate föderatsiooni kodulehelt.

Uudiseid, võistlustulemusi ja muud huvitavat Eesti Laskurliidu tegevusest leiate Eesti Laskurliidu koduleheküljelt.

Laskespordist Männiku Laskurklubis saate vaadata laskespordiklubi kodulehelt ja samuti võib igaüks teist tulla tiiru laskma.

Laskespordist ja laskespordivõistlustest lisaks võite ka lugeda Eesti Jahimeeste Seltsi koduleheküljelt.

Kasutatud kirjandus:

Juhan Maidlo, "Spordi aastaraamatuid" 1975- 1985 a.

A. Aava, H. Arro, F. Hiie, J. Mandre, H. Raivet, A. Randmer, O. Volmer, D. Kiljako, "Laskesport" 1972 a.

Tagasi

Üles | Prindi