|
|
||||
|
|
|
|
|
Suurbritannia kooseisu kuulub ka Gibraltari väina põhjaosas asuv maaüksus Gibraltar* (vt. allpool pikemat seletust Gibraltarist). Suurbritannia jaguneb territoriaalselt 98 krahvkonnaks ja 84 linnkrahvkonnaks. Inglismaa ja Wales jagunevad 47 krahvkonnaks ja 6 linnakrahvkonnaks. otimaa koosneb 11 regioonist. Suurbritannia on riik Lääne- Euroopas, territooriumi suurusega 244 100 km² ja elanike arvuga 55,9 miljonit (1973 a.)
Gibraltar*
Gibraltari väin*
Tähtsamad poliitilised parteid Suurbritannias on:
Suurbritannias valitseb parlamentaarne monarhia. Puudub ühtne põhiseadus, seda asendavad seadusandlikud aktid, põhiseaduslikud tavad ja ülemkohtu pretsedendid. Kuninga alluvuses töötab ka Salanõukogu. Salanõukogusse kuuluvad kuningliku perekonna liikmed, lordid ja Ministrite Kabineti liikmed. Kokku kuulub Salanõukogusse umbes 300 liiget. Kuningale (kuningannale) kuuluvad riigis riigipea funktsioonid vaid nimeliselt. Tegelikult täidab neid funktsioone valitsus. Parlament koosneb Ülemkojast (House of Lords) ja Alamkojast (House of Commons). 630 liikmeline Alamkoda valitakse otsestel ja salajastel valimistel 5 aastaks. Ülemkoda koosneb päritava aadlitiitliga isikuist:
... kokku seega 1073 liikmest. Täidesaatev võim kuulub valitusele, mida juhib peaminister, kelle omakorda määrab ametisse kuningas (kuninganna). Valitsus on 90 liikmeline, neist 19 kuulub Ministrite Kabinetti, mille koosseisu määrab peaminister.
Suurbritannia rannajoont iseloomustavad lugematud fjordid ja lahed:
Maa on põhja- ja lääneosas suuresti mägise loomuga. Selles piirkonnas asuvad kaledoonia kurrutusest pärinevad vanad. Enamasti lavajaks kulunud pealispinnaga mäemassiivid, mida omakorda läbivad sügavad orud. Suurim neist on saare põhjaosa hõlmav oti mägismaa. Maa lõuna- ja idaosa on lainjas ning madala loomuga. Neid liigestavad künklikud lubjakivist ja kriidist kulumisastangute read- Cotswold Hills, Chiltern Hills. Grampiani mägedes asub samuti riigi kõrgeim mäetipp- Ben Nevis, 1343 meetrit üle merepinna. Lõuna- oti mägismaal asuv kõrgem mäetipp Merrick on 842 meetri kõrgune. Viimasest omakorda lõuna ilmakaarde jääb kuplitaoline Cumberlandi massiiv, kõrgema mäega Scafell, kõrgusega 978 meetrit. Lõuna- oti mägismaad läbib samuti põhja- lõuna suunaline põikiorgudega liigestunud Penniini mäestik. Mäestiku kõrgema mägi on Cross Fell 893 meetriga. Peamised kasvavad puuliigid on Suurbritannias:
Metsad hõlmavad 6% kogu riigi pindalast. Suurbritannias valitseb tüüpiline mereline paraskliima. Keskmine õhutemperatuur on Suurbritannias Jaanuaris põhjas + 3°, lõunas + 17° C. Keskmiselt on sademete hulk:
Jõgede võrgustik on riigis tihe, jõed on lühikesed ja
veerohked, neist omakorda paljud kanalitega ühendatud. Suuremad jõed on:
Põhja- otimaal, Põhja- Iirimaal ja Cumberlandis leidub palju järvi:
Madalikel domineerivad metsapruunmullad, mägedes leetunud ja soostunud mägimullad- peamiselt rabad ja kanarbikunõmmed.
Suurbritannias leidub järgnevaid maavarasid:
Inglise keel kuulub germaani keelte läänerühma. Inglise keelt kasutatakse emakeelena:
Umbes 300 miljonit inimest kasutab inglise keelt ülemaailmselt. Inglise keel on tekkinud pärast läänegermaani hõimude (anglite, sakside, jt) Britanniasse asumist 5- 6. sajandil. Vanemad kirjalikud mälestised pärinevad 7- 8. sajandist. Suurt mõju inglise keele avaldas kokkupuude skandinaavlastega. Need kokkupuuted leidsid peamiselt aset 9- 11. sajandil ja normannide vallutuste ajal 11- 12. sajandil. Vana- inglise keel oli laadilt flekteeriv keel. Inglise keele kirjakeel kujunes välja Londoni murde alusel 14- 16. sajandil. Umbes 60 % inglise keelest moodustavad prantsuse, ladina ja teiste võõrkeelte laenud. Põhja- Ameerikas ja Austraalias ja mujal maailmas on tekkinud rida inglise keele teisendeid. Need inglise keele teisendid erinevad mõnevõrra häälduselt ja sõnavaralt inglise keelest, mida kasutakse Suurbritannias. Ülemaailmselt kasutatakse inglise keele, kui võõrkeele õpetamisel briti ühiskeelt (Standard British English). 4/5 Suurbritannia rahvastikust on inglased. Vähemusrahvuste hulka kuuluvad:
Sisserändajad elavad Suurbritannias peamiselt tööstuspiirkondades. Nendeks olid ja on peamiselt juudid, hindud ja samuti sisserändajad Aafrikast, Pakistanist, Türgist ja mujalt maailmast. Usklikud on peamiselt protestandid, sest inglased tunnistavad peamiselt anglikaani kirikut. Enamik iirlasi ja osa otlasi kuulub katoliikliku kiriku usulahku. Suurbritannia on üks maailma linnastunumaid riike. Linnades elab 4/5 rahvastikust. Suurbritanniat ilmestab ka rahvaarvu väga väike kasv ja ülekaalus on palgatöötajad- 91% kogu tööhõivelisest rahvastikust.
Suurbritannia on kõrgelt arenenud kapitalistlik tööstusmaa. 1892. aastani oli riik tööstustoodangu poolest esikohal. Riigi majanduse iseärasuseks on suur tööstuse ülekaal põllumajanduse ees. Arenenud on eelkõige tekstiili- ja kivisöetööstus, musta metallurgia tööstus, laevaehitus. Suuresti on edasi arenenud masina-, aparaadi- ja keemia tööstusharud. Eelisarengut on võimaldatud gaasi- ja naftatööstusele. Tuumaenergia osa energeetikas on samuti suurendatud kasvavalt. Tuumaelektrijaamad ja elektrijaamad üldises mõttes kuuluvad kõik riigile. Samuti kuuluvad riigile televisioon ja raadio. Sõjajärgsetel aastatel natsionaliseeriti:
Suurbritannia riigipangaks on "Inglise Pank". Tööstus annab umbes poole rahvuslikust koguproduktist ja 9/10 riigi ekspordist. Enamik ettevõtteid paikneb kivisöe- ja rauamaagileiukohtade läheduses või soodsates rannikupiirkondades:
Energeetikas on näha suundumusi kivisöeenergeetika vähenemise suunas. Üle 4/5 elektrienergiast toodetakse tuumaelektrijaamades. Neid on üle riigi 11 kogutoodanguga 500 MW (1971. aastal). Naftatöötlemisettevõtted paiknevad peamiselt rannikurajoonides- Thamesi suudmealal, Lõuna- Walesis. Toiduainetööstus varustab peamiselt siseturgu, eksporditakse vähe. Põllumajanduses leiab hõivatust umbes 3% töötajatest ja annab 4% Suurbritannia rahvastiku koguproduktist. Põllumajanduslik maa hõlmab 4/5 riigi kogu pindalast, millest põldu on 30% ja rohumaad 25%. Ülejäänud maast on suurem osa mägikarjamaa. Valdav osa maast kuulub suurmaaomanikele, kes seda omakorda edasi rendivad kasutajatele. Domineerib põllumajanduses loomakasvatus- 70% saadakse loomakasvatusest kogu põllumajanduse kogutuludest. Poolel külvipinnal kultiveeritakse söödakultuure- oder, kaer, kartul, suhkrupeet, köögi- ja puuviljad. Suurbritannia on üks Lääne- Euroopa suurimaid kalapüügimaid. Peamised kalasadamad asuvad Põhjamere ääres. Riiki sisse veetakse peamiselt toidu- ja tooraineid, pooltooteid ja naftat. Eksporditakse tööstusmasinaid, keemiakaupu ja tarbeesemeid, jms. Õhutransporti kontrollib riiklik lennukompanii- British Airways Group. Suurim lennujaam asub Londonis.
Esimesed teated koolide eksisteerimisest Inglismaal pärinevad 7. sajandist. Keskajal tekkisid aristokraatidele rajatud koolid ja ülikoolid. Koolikohustus kehtib alates 1870. aastast ja seda 5- 16 eluaastani. Täieliku keskhariduse annavad humanitaarkeskkoolid ja osa tehnikakoole, kusjuures koolitüüpe on väga palju. Riigis on palju erakoole ja lahuskoole. Domineeriv on kaheastmeline koolisüsteem. Algkool 12. eluaastani ja sellele järgnev 3- 6 klass on keskkooli aeg. Madalamat kutseharidust annavad 5 aastased kutsekoolid, keskeriharidust aga noorema astme kolledid. Tähtsamad raamatukogud:
Muuseumid:
Tähtsaim riigi teadusasutus:
Suuremad üleriigilised ajalehed on:
Suurbritannia tähtsam riiklik ringhäälingu- ja televisiooniagentuur on BBC - "British Broadcasting Corporation". Aastast 1955 korraldab ka televisiooniülekandeid ITA - "Independent Television Authority". Riigi informatsiooniagentuur on "Reuter".
Keltide ajast pärineb inglise diatooniline rahvalaul kusjuures tolle ajajärgu rahvalaulikud saatsid oma eepilisi laule vibuharfil. Hilisemal ajajärgul tekkisid ballaadid ja keskajal mitmed tantsuvormid, seejuures tähtsamask rahvapilliks oli ja on torupill. Anglikaani kirikulaul mis on siiani säilinud on nimelt pärit 7. sajandist, mil see arenes kloostrites gregooriuse laulust. 11. sajand annab meile teateid rändmuusikute (minstrelid) kohta. Rahvalaul on sageli mitmehäälne ja siin saab nimetada ka fakti, et rahvamuusika on omakorda mõjutanud ka kirikumuusikat. 13. sajandil hakati viljelema polüfoonilist muusikat. Selle ajastu tuntumad heliloojad olid:
1672. aastal toimus esimene avalik kontsert Londonis. 17. sajandi muusikat mõjutas suuresti helilooja B. F. Händeli looming. 19. sajandil hakkas suurenema rahvusliku muusika osatähtsus inglise muusikas Rahvusromantilise suuna viljelejad olid:
20. sajandil viljeleti juba edukalt sümfoonilist muusikat. Heliloojatest paistsid silma R. Vaughan Williams, G. Holst, A. Bax. Instrumentaalmuusika ja ooperitega on maailmakuulsuse pälvinud inglane B. Britten. Teatritest on tuntud "Covent Gardeni" ooperiteater, sümfooniaorkestritest Londoni filharmooniaorkester.
Suurbritannia filmikunstile on kuulsusust toonud järgnevad filmid:
Riigis korraldati esimesed filmiseansid 1896. aastal. Algusaastatel olid tähtsamas ja kuulsamad kineastid:
Nemad esindasid filmikunsti nn. Brightoni koolkonda. Alates 1906. aastast hakati sisse ostma nii palju välismaiseid filme. Inglismaa parlament võttis 1927. aastal vastu seaduse, mis kohustas kinosid rohkem näitama kodumaiseid filme. See seadus aitas briti kohalikes filmitöösturitel uuesti elustada ja kohalikku filmitööstust elavdada. Näiteks 1926. aastal toodeti juba 26 filmi ja 1932. aastal 132 filmi. Esimene briti helifilm valmis 1929. aastal ja A. Hitchcocki juhendamisel ja pealkiri oli filmil- "antaa". Suurbritannia tuntumad filminäitlejad läbi ajaloo:
Briti keskaegne teater arenes välja liturgilisest draamast:
... millede õitseaeg jäi 15. sajandisse. 16. sajandil tekkisid esimesed kutselised rändtrupid. Londonisse rajati esimene teater 1576. aastal J. Burbage (1530- 1597) poolt. Etendusi anti sel ajal hoonetes milledel puudus katus või siis erateatrites. Näitlejateks olid ainult mehed, kusjuures naisosi etendasid näitemängudes noorukid. Kuulsamaid briti traagikuid oli E. Alleyn (1566- 1626) ja R. Burbage. Peamiselt mängiti tragöödiaid, komöödiaid ja kroonikaid. Hiljem lisandus nendele veel õukonna eeskujul mängitavaid vaatemängulisi muusikaga tragikomöödiaid ja nn. maske. Selle ajastu suuremad Suurbritannia dramaturgid olid:
Inglise kodanliku revolutsiooni aeg olid aga näitemängud keelatud (1642. aastal). 18. sajandil mängiti peamiselt kodanlikke melodraamasid (G. Lillo) ja klassitsistlikke komöödiaid (R. B. Sheridan). Suure menu osaliseks said rahva hulgas pantomiimid ja nukuetendused (Punch ja Judy). 1737. aastal kehtestati Suurbritannias tsentsuur, mis halvas poliitilise draama etendused (H. Fielding). 1840. aastal aga algas "music- halli" populaarsus. Nimekamad lavastajad olid:
Silmapaistvamad Suurbritannia näitlejad:
Suurbritannia üks mõjukamaid kriitikuid oli K. Tynan.
Keskaja tähtsamaks kunstiharuks kujunes raamatumaal, mis arenes tihedalt koos iiri kunstiga (Lindisfarne evangeelium). 10. sajandil ilmnes karolingide kunsti mõju (Aethelwoldi benediktsionaal). Romaani stiili ajal tekkis omakorda mitu koolkonda kunstis- Canterbury, St. Alban. St. Edmund, mis sõltusid prantsuse mõjust. Välja hakkas arenema vitraaikunst (Yorki ja Winchesteri katedraalide aknad). 14. sajandist võime juba märgata tahvelmaali ilmumist inglise kunstis. 16. sajandil sattus inglise maalikunst välismaa eeskujude sõltuvusse (H. Holbein juunior, A. van Dyck). Inglise maalikunstis algas 18 sajandil suur tõus. 18. sajandi alguspoolel tegutses W. Hogarth ja teises sajandi pooles aga:
Peamiselt portreeloomingus põimus peen rokokoolik meelelisus varaklassitsistliku kainuse, selguse ja moraalse paatosega. Klassitsistlikud kunstipõhimõtted segunesid romantismi ja realismiga 18. ja 19. sajandil. Prerafaeliidid püüdsid vabaneda 19. sajandil akademismist, mis sellel ajajärgul valitsesid. Sümbolismi ja impressionismi piiril asuv inglise kunsti esindaja oli B. Nicholson. Sürrealistlikku kunsti esindavad G. Sutherland, F. Bacon. 1950. aastate inglise kunstis võime näha ekspressiivse abstraktsionismi ilminguid kunstnike töödes.
1- 5. sajandi inglise arhitektuuris
näeme me kindlalt Rooma ehituskunsti mõjutusi. Kui Inglismaa vallutasid normannid, siis avaldasid nende ehituskunst ja stiil mõju inglise arhitektuurile. Inglismaal kujunes välja sirge lõpmikuga, pika koori, tugevasti eenduva transepti ja võimsa nelitornidega kirikuehituse tüüp. 11- 12. sajandil alustati paljude Inglismaa kirikute ja linnuste ehitusega:
Ehituses pääses 12. sajandil mõjule gooti stiil ja võeti eeskuju prantsuse ehituskunstist. Näiteks olgu siinkohal ära märgitud Westminster Abbey kirik, ehitusajaga 13. sajand. 13. sajandil tekkis inglise varagootika, nn. Early English (Lincolni katedraal ja Salisbury katedraal). 14. sajandil valitses ehitusstiilis kõrggootika, nn. Decorated Style (Yorki, Linchfieldi ja Exeteri katedraalid). Järgnevalt võeti kasutusele ehitistes veelgi keerukama loomuga ehitusstiil, hilisgootika nn. Perpendicular Style. Gootika mõjutusi võime näha kuni 17. sajandini ja ka edaspidi vähemal määral. 16. sajandil segunesid juba arhitektuuris gootika ja renessans (Tudori ja Elizabethi stiil). 17. sajandil tugevnes antiigi ja itaalia kõrgrenessansi mõju, ehitustesse ilmusid sambad. Tuntumad selle ajastu arhitektid olid I. Jones, Chr. Wren ja Briti Muuseumi projekteerinud R. Smirke (1781- 1867). 18. sajandil sugenes klassitsismi kõrvale romantilisest mõttelaadist sündinud gootiharrastus, nn. Gothic Revival. Tuntumad 18. sajandi arhitektid olid:
19. sajandil 80. aastatel jõuti originaalseid vorme loova juugendstiilini (A. H. Mackmurdo, Ch. F. A. Voysey, Ch. R. Mackintosh). 20. sajandil pääses inglise arhitektuuris mõjule funktsionalism, seda eriti peale II Maailmasõda. Sõjajärgsest ajast võib nimetada arhitektuuri tippsaavutustena Coventry taastamist, ja uute linnaosade planeerimist.
Keskajal oli Inglismaal peamiseks viljelevaks tehnikaks monumentaalne kiviplastika. Skulptuuridega kaunistati tavaliselt keskaegsel Inglismaal kirikufassaade ja haudu. 20. sajandil sai kuulsaks rahvusvahelisel tasandil inglise skulptor H. Moore. Nimetagem siinjuures veel ära mõningaid väljapaistvamaid inglise skulptoreid:
Inglise kirjanduse all mõistame eelkõige inglise keeles kirjutatud briti ( inglaste, iirlaste, otlaste, uelslaste) autorite loomingut. Suurbritannia kirjanduse all mõtleme kõikide nende autorite kirjanduslike teoste sümbioosi, mis liitub ühtsesse kultuuriringi. Esimesed vanainglise e. anglosaksi kirjanduse mälestised pärinevad 7- 11. sajandist. Selle ajastu suurteos oli üldgermaani laadi alliterieeriva eepilise luule eepos "Beowulf". Kloostrites harrastati vaimulikku luulet. proosat hakati kirjutama algul ainult ladina keeles. Inglisekeelse proosa kirjutamist alustati kuningas Alfredi Suurest tõlkeist. Kuningas Alfredi valitsemise aegu alustati ka "Anglosaksi kroonika" kirjutamist. 14. sajand oli allitereeriva luule lühike järelõitseaeg Inglismaal. Näitena olgu siinkohal ära toodud W. Langland anonüümsed poeemid "Sir Gawain ja Roheline Rüütel". 15. sajand oli inglise- oti rahvaballaadide ja keskaegse teatri õitseaeg. Kirjutati miraakleid, moraliteese, müsteeriumitsükleid. Näiteks- "Igamees". Keskaja Inglismaa luigelauluks kirjanduses jäi Th. Malory proosaeepos "Arturi surm". 16. sajandi algupool tähistab renessansi varajast järku Inglismaa kirjanduses. Selle ajastu kirjanikud- humanistid:
Inglise kodanliku revolutsiooni (1640- 1660) aegu ilmus inglise kirjandusse usulis- poliitiline kirjandus (J. Milton, J. Lilburne). Revolutsioonist tingituna suleti teatrid riigis, mis ei jätnud oma mõju avaldamata ka inglise kirjandusele. J. Miltoni suurpoeemid ja J. Bunyani proosaallegooriad väljendasid kõige võimsamini revolutsiooni ideid. See toimus kõik Stuartite dünastia valitsemisaastatel- restauratsiooni aastail. Taasavatud teatrites alustas oma võimutsemist robustne kombekomöödia, mille peamisteks esindajateks olid:
Peale kodanliku revolutsiooni 1688. aastal tugevnes riigis kodanlik- valgustuslik suunitlus. Luules valitsesid klassitsistid A. Pope ja M. Prior. Poliitilise teatri õitsva arengu peatas 1737. aastal välja kuulutatud tsensuur. Sellisest arengust lähtuvalt tõusis esile proosa ja ajakirjandus alustas oma arengutee. Ajakirjandust aitasid arendada J. Addison ja R. Steele. Satiirikutest paistis silma eriti J. Swift. 18. sajandil alustas oma võidukäiku inglise kirjanduses romantism. Tundeelulistes kirjandusteostes domineeris sentimentalism. Sentimentalismi peaesindajaks võib lugeda O. Goldsmithi. Romantismile liginesid ka revolutsiooniline müstik W. Blake ja oti rahvapoeet R. Burns. Üleeuroopaliselt levis 18. sajandil nn. gooti romaani õudusromantika (Horace Walpole, A. Racliffe). Romantismi võidulepääs Inglismaal kattus poleemikaga "Suure Prantsuse revolutsiooni" ümber. 19 ja 20. sajandivahetusel süvenes veelgi estetism, kelledest võime siinkohal ära märkida:
19- 20. sajandi tuntumatest kirjanikest olid (ainult osaline nimekiri neist kirjanikest):
Hiljem, pärast II Maailmasõda on Suurbritannia kirjanduselu killustatum. Kirjandusel puuduvad selgepiirilised piirjooned. On täheldatav suuremate keskuste:
... ja teiste maade inglisekeelse kirjanduse mõju Suurbritannia kirjandusele.
|
 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
 |
 |
 |
 |
 |
© 2003 - 2023 Hannes Web Disain Alates: 12.02.2003 Uuendatud: 01.01.2023 |
 |
 |
 |
Suurbritannia ajaloolis- geograafiline jaotus
Märksõna seletus:
"ENE", vl. 1985 a.
